Luule Käis
jurist
Üle aasta väldanud lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja puhkuseraha arvutatakse korrigeeritud palgamäära alusel.
Puhkusetasu suurus sõltub üldjuhul puhkusele eelnenud kuue kuu palgast. Töötajale, kes on kuue kuu jooksul saanud ühesugust palka, säilitatakse see ka puhkuse ajaks.
Neile, kes on saanud tükipalka või kellele on lisaks põhipalgale makstud töö tulemustest sõltuvat preemiat või lisatasu, tehakse arvutus päevatasu kaudu. Kuidas aga saada puhkusetasu suurus sel juhul, kui töötaja ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu eelnevalt tööl olnud ega palka saanud, olles näiteks ajateenistuses või lapsehoolduspuhkusel?
Palgamäära leidmine
Puhkusetasu arvutamise korra järgi tehakse siis arvutus päevatasu kaudu, kuid selle arvutamise aluseks võetakse töötaja palgamäär, mis peab olema töölepingus kirjas.
Palgamäär jagatakse puhkusele jäämise kuu kalendripäevade arvuga (v.a riigipühad), tulemus ongi päevatasu ja see korrutatakse puhkuse kalendripäevadega.
Mõnikord esineb praktikas, et tükipalka saava töötaja tööleping on puudulikult vormistatud ja seal ei ole palgamäära kirjas. Tavaliselt tahetakse siis arvutamisel aluseks võtta palga alammäär, kuid see ei ole õige. Puhkusetasu arvutamise korra järgi asendatakse puuduv palgamäär keskmise palgaga aja eest, mil töötaja oli tööga kindlustatud.
See tähendab, et abi tuleb otsida n-ö tühjadele kuudele eelnenud perioodist, mil töötajale maksti palka. Selle palga alusel arvutatakse keskmine kuupalk, see loetakse töötaja kuupalgamääraks ja sellest arvutatakse päevatasu.
Palgamäära korrigeering
Nii arvutatakse puhkusetasu kõikidel juhtudel, kui töölepingu peatumise periood ei ületa 12 kuud. Kui töölepingu peatumine on pikem kui aasta, tuleb enne puhkusetasu arvutamist töölepingujärgset palgamäära korrigeerida.
Enamasti tekib korrigeerimise vajadus lapsehoolduspuhkuse lõppedes, kui töötaja soovib enne tööleasumist ära kasutada saadaolevad puhkusepäevad või kui tööleping lõpetatakse ja vaja on maksta hüvitist kasutamata puhkusepäevade eest.
Lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemaloleku periood võib olla küllaltki pikk - kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni - ja seepärast peetakse vajalikuks aastaid tagasi kokkulepitud palgamäära korrigeerimist. Korrigeerimine toimub palga alammäära muutumise indeksi abil.
Selleks jagatakse arvutamise ajal kehtiv palga alammäär töölt ärajäämise (töölepingu peatumise) ajal kehtinud alammääraga. Nii saadakse indeksi väärtus, mis korrutatakse töölepingujärgse palgamääraga. Tulemuseks on korrigeeritud palgamäär, millest arvutatakse päevatasu ja seejärel kogu puhkusetasu.
Siiski on korrigeeritud palgamäära kasutamine piiratud. Seda ei võeta arvutamisel alu-seks, kui korrigeeritud määr on statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast suurem. Siis jääb aluseks riigi keskmine brutokuupalk, mitte korrigeeritud palk.
Korrigeerimist ei tehta, kui palgamäärad on kehtestatud seaduse, vabariigi valitsuse või kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega või on kollektiivlepingus kokku lepitud. Siis arvutatakse puhkusetasu kehtiva palgamäära alusel.
Keeruline skeem
Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni esinaise Thea Rohtla sõnul tuleb neil ikka aeg-ajalt indekseerida ja korrigeeritud palgalt puhkuseraha arvutada.
Töötajad seda küll ei nõua, sest nemad ei tea sellest midagi - liiga keeruline, kuid töövaidluskomisjonil tuleb enda arvutustes näidata, kuidas nad ühe või teise summani jõuavad, rääkis Rohtla.
"Inimene oskab küsida eelkõige oma lepingus olevat palka," lisas ta.
Töötajate teadmatust tõdes ka Balti Spooni personalijuht Helo Tamme. Siiski ei kasutata nende teadmatust ära, vaid arvutatakse neile puhkuseraha korrigeeritud palgalt. "Võtame määruse ette ja ajame näpuga järge, kuidas see ikka käib," ütles Tamme. "Töötajad ei tea, mis summa on tulemas, nad on unustanud, palju neil puhkust saadagi on."
Palgamäära korrigeerimine indeksiga ei ole palga tõstmine
Heli Raidve
ASi Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Puhkusetasu arvutamiseks palgamäära korrigeerimine indeksiga ei ole töötaja palga tõstmine ega korrigeerimine või ajakohastamine.
Kui töötaja oli nt kolm aastat (või suisa kuus aastat) lapsehoolduspuhkusel ja tuleb tööle, siis ei toimu palga ajakohastamist (eeldusel, et palk ei ole alla kehtiva miinimumpalga). Töötaja saab ikkagi töölepingus kokku lepitud (kirjas olevat) palka (kahe järjestikuse lapse korral esimese lapse eelset palka).
Palgamäära korrigeerimine indeksiga toimub ühekordselt ainult kahel juhul. Esiteks: puhkusetasu arvutamise korra kohaselt puhkusetasu arvutamiseks, kui töötaja pole vähemalt 12 kuud palka saanud. Puhkusetasu arvutatakse korrigeeritult palgamääralt. Teiseks: keskmise palga arvutamise korra kohaselt keskmise palga arvutamiseks, kui töötaja pole vähemalt 12 kuud palka saanud.
Töötaja ei tohi kaotada
Näiteks kui töötaja oli kolm aastat lapsehoolduspuhkusel, läheneb aeg tööle asumiseks, kuid vahepeal on töötaja ametikoht likvideeritud ja talle teatatud koondamisest. Kohe pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu töötaja koondatakse ja talle peab maksma nt kahe kuu keskmise palga hüvituseks. Kuna töötaja pole tööl käinud, ei ole keskmise palga arvutamiseks võimalik võtta aluseks eelnevate kuude palka. Keskmise palga arvutamise korra kohaselt toimub ka nüüd palgamäära indekseerimine.
Indekseerimise tulemusena ei saa töötaja keskmises palgas ja puhkusetasus, võrreldes töölepingus kokku lepituga, kaotada.
