Kadi Teeäär
Töökohast tervisekontrolli saatmine ei ole pelgalt formaalsus, mis tuleb kaelast ära saada vastupidi, kontroll aitab ennetada tõsiseid tervisekahjustusi ja kutsehaigusi.
Tööinspektsiooni järelevalve osakonna töötervishoiu peaspetsialisti Inna Vabamäe sõnul peavad tervisekontrollis käima töötajad, kelle tervist võivad mõjutada töökeskkonna erinevad ohud või töölaad, mis võib põhjustada haigestumist.
Kes töötajatest vajab tervisekontrolli, peaks selguma töötervishoiuteenuse osutajate tehtud riskianalüüsist.
Tervisekontroll ettevõttes algab esmase arstilkäiguga töötaja tööle asumise esimese kuu jooksul ja jätkub perioodiliselt vastavalt töötervishoiuarsti määratud tähtaegadele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul.
Vabamäe märkis, et paljud inimesed ei tea, et uude kohta tööle asudes peab neile tutvustama ettevõttes tehtud riskianalüüsi.
Arsti juurde tööajast
Kui töötaja leiab, et töökorralduses kahjustab miski tema tervist ning tööandja ei tee midagi olukorra parandamiseks, peaks ta rääkima töökeskkonnavolinikuga (viimane peab olema valitud igas kollektiivis, kus töötab vähemalt kümme inimest) või pöörduma tööinspektsiooni.
Tööandjal on kohustus tervisekontrollid organiseerida ja töötaja peab nendes kontrollides ka käima. Tervisekontrolli eesmärk on selgitada võimalikud tervisehädad välja võimalikult vara, et vältida nende süvenemist. Vabamäe rõhutas, et tervisekontrolli peab läbi viima töötervishoiuarst tööandja kulul ja tööajal.
Mõistagi pole tervisekontrolli eesmärk anda tööandjale teada kõigist tema alluva haigustest. Töötervishoiuarst paneb vaid kirja, kas inimene sobib teatud kutsealal töötama või mitte.
Tervisekontroll peaks aitama ennetada kutsehaigusi. Tööst põhjustatud haiguseks nimetatakse töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigust. «Kui selline haigus õigel ajal diagnoosida ja töökorraldust muuta, on võimalik vältida haiguse muutumist krooniliseks ehk juba kutsehaiguseks,» lausus Vabamäe.
Ohutegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi, on füüsikalised (nt müra ja vibratsioon), keemilised (nt toksilised ained), bioloogilised (nt viirused, bakterid ja seened) ning füsioloogilised-psühholoogilised.
Vabamäe sõnul on ka igapäevane töö arvutiga seda laadi, mis võib põhjustada kutsehaigusi. Ta toonitas, et kutsehaigusi ennetada on äärmiselt oluline, sest kutsehaigused on kroonilised ja ägenevad haigused, mida ei saa välja ravida ning mis viivad töövõime kaotamise ja invaliidsuseni.
Meremeeste haigla arstliku ekspertiisi komisjoni juhataja Ülle Lahe ütlust mööda erinevad terviseuuringud vastavalt ametile.
«Meremeestel on vaja põhjalikumat tervisekontrolli kui näiteks hotdogi müüjal, sest merel olles ei pruugi meditsiinilist abi nii kiirelt saada kui maal,» ütles ta. Samas on Lahe sõnul laevas oluline iga meeskonnaliige, seega ei tohi üks laevaperest haigena töötades seada ohtu enda ega teiste elu.
Lahe lisas, et nõuded meremeestele on sätestatud ka meresõiduohutuse rahvusvahelistes reeglites. «Samamoodi on kehtestatud rahvusvahelised nõuded lenduritele, nii et kes lenduriks tahab saada, see kontrollist ei pääse,» lausus ta.
Nakkuste vältimiseks
Toitlustusasutuste töötajate tervisekontrolli reguleerib nakkushaiguste leviku ja tõkestamise kontrolli seadus. Põhitähelepanu pööratakse sellele, et töötajatelt ei kanduks pakutava toiduga üle mingeid ohtlikke baktereid.
Meremeestele tehakse lisaks bakterioloogilisele kontrollile ka südame- ja kuulmisuuringud ning neil tuleb külastada silma- ja hambaarsti.
Lahe rõhutas veel, et tervisekontrollis peavad erinevate ametite pidajad käima erineva sagedusega. Tervisetõendi kehtivusaja lõppedes tuleb seda kindlasti uuendada.
Töökoht ohutuks
Et hoida töötajate tervist ning tagada töö,ohutus peab iga tööandja korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Selle põhjal selguvad töökohas varitsevad ohud ja vajadus organiseerida tervisekontrolle.
Kontrolli töötervishoiuarsti juures peab korraldama tööandja ning see toimub tööajast.
Riskiteguriks loetakse näiteks sedagi, kui inimene töötab rohkem kui poole tööajast arvutiga. Kontoritöötajaid ohustavad enim õlavöötmehaigused.
Kõige sagedasemad tööst põhjustatud või kutsehaigused on vibratsioontõbi, mürast tingitud kuulmiskaotus ja füüsilisest ülekoormusest tekkinud luu- ja lihashaigused.
Allikas: Tegija
