Kadi Teeäär
Kui töötaja teeb ületunde vaid kokkuleppel tööandjaga ja mõlemad pooled on seda kirjalikult tõendanud, pole hiljem ka vaidlusteks põhjust.
Põhilisteks vaidluste põhjuseks ongi korrektse, tööaja korraldusele ja tegelikult töötatud ajale tugineva tööaja arvestuse puudumine, nentis töövaidluskomisjoni juhataja Raili Karjane.
Kui tööaja korralduse järgi on tööpäev pikem kui kaheksa tundi, kohaldatakse summeeritud tööaja arvestust ning ületunnid tehakse kindlaks arvestusperioodi, näiteks kuu lõpus. Summeeritud tööaja arvestuse pidamist tõendavad vahetuste ajakavad.»
Tööandja peab arvet
Seaduse järgi on tööaja arvestust kohustatud pidama tööandja. Juhul kui tööandja ei ole nõus töötaja esitatud tööaja andmetega, peab ta vastuväidete juurde lisama omapoolse tööaja arvestuse, kui aga tööandja töötaja esitatud tööaja arvestust ümber ei lükka, võib töötaja nõude lugeda tõendatuks.
Siinkohal arvestab töövaidluskomisjon ka mõlemapoolse arvestuse vastavust poolte vahel kehtivatele töö- ja tööaja tingimustele.
Enim vaidlusi tekibki Karjase sõnul just ületundide ebaõige arvestamisega. Ta tõi näiteks olukorra, kus ehitustööline töötas mõni päev kaheksa tundi, mõni päev vähem, mõnel päeval aga kujunes tööaeg üldisest normist pikemaks.
Tööandja lugeski kõik kuus töötatud tunnid kokku ning sai neid kuu kaupa isegi normist vähem, kuid töövaidluskomisjon rahuldas sellegipoolest töötaja avalduse.
«Tööandjal ei olnud võimalik töötajale kõigil tööpäevadel kokkulepitud tööajal tööd anda,» selgitas Karjane.
«Töötaja leidis, et ületunnid tekkisid tööaja arvestamisel tööpäeviti, ning kuigi ta tõepoolest ei täitnud kuu tööaja normi, nõudis nende päevade eest, mil tööl tuli olla üle kaheksa tunni, ületundide eest ettenähtud täiendavat tasu.»
Raha või vaba päev
AS Rakvere Lihakombinaadi personalijuhi Kadri Rattaseppa sõnul täidavad neil töötunnitabeleid allüksuse juhid. «Meie tootmisosakonnas kasutatakse summeeritud tööaja arvestust nelja kuu kaupa, mis võimaldab töötajate tööaega paremini planeerida,» ütles Rattasepp. «Näiteks grillihooajal ning jõuludel on ületundide peamiseks põhjuseks kavandatust suuremad tootmismahud.»
Teiseks ületundide põhjuseks on Rattaseppa sõnul vajadus ajutiselt asendada haiguslehel olevaid töötajaid. «Ületundide tegemisel peetakse kinni riiklikult kehtestatud normidest, tasustatakse rahaga või vastavalt kokkuleppele samas mahus vabade päevade andmisega,» kinnitas Rattasepp.
«Kuna ületundideks on need tunnid, mis on nelja kuuga töötatud üle tööajanormi, arvestatakse meil ületunde neljakuulise perioodi lõpus. Juhul kui on tehtud ületunde, tasustatakse vastavalt nendele.»
Lääne-Virumaa päästeteenistuse direktor Ailar Holtsmann ütles, et graafiku järgi on päästjad üks päev tööl ja kolm ööpäeva vabad, kui aga keegi haigestub ja tema asemel kutsutakse välja kolleeg, tasutakse selle, nagu ka ületundide puhul, pooleteistkordselt.
«Ületunde arvestatakse meil kuu kaupa,» mainis Holtsmann, «ja ületunnid hüvitatakse enamasti raha, mitte vaba ajaga.»
Töötajal kasulik teada
Vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele on ületundide tegemine lubatud üksnes poolte kokkuleppel. Seega peab töötaja saama ettepaneku töötamiseks üle ettenähtud tööaja tööandjalt. Ja vastupidi kui töötajal tekib vajadus töötada üle tööaja normi, on ta kohustatud ületundidest tööandjale ette kandma ja saama kinnituse nende põhjendatuse kohta.
Palga maksmise nõude esitamise tähtaeg töövaidlusorganisse pöördumisel on üldjuhul kolm aastat. Selle nõude tähtaega kohaldada vaid tööaja üle vaidluse puudumise korral.
Tööaja alastes vaidlustes on nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Juhul, kui ületunnitöö tegemine ei ole tööaja arvestuse alusel selge, tuleks nende tuvastamiseks ja töötasu saamiseks pöörduda töövaidlusorganisse nelja kuu jooksul arvates päevast, mis järgnes ületunnitöö eest töötasu mittearvestamise teadasaamisest.
Palgaseaduse paragrahvi 14 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ületundide eest lisatasu iga ületunni eest vähemalt 50 protsenti selle töötaja tunnipalgamäärast.
Poolte kokkuleppel on lubatud lisatasu asendada täiendava vaba ajaga.
