Merike Lees
Lapsehoolduspuhkusel olev järgmist last ootav töötaja saab sünnitushüvitist, kui ta lõpetab lapsehoolduspuhkuse ja esitab tööandjale sünnituseelse puhkuse vormistamiseks sünnituslehe.
Kuna seadus on segane ega lase otseselt välja lugeda, kuidas saab lapsehoolduspuhkusel olev ema enne teise lapse sündi sünnitushüvitist, siis tulevad emad lühikeseks ajaks - üheks päevaks kuni nädalaks tööle, et siirduda töölt sünnituseelsele puhkusele, sest sünnitushüvitist makstakse vaid töötavale naisele.
"Ega nõuet üheks päevaks tööle tulla ei ole, kuid inimene, kes ei ole tööl olnud, ei saa jääda ka töövõimetuslehele, mida rasedus- ja sünnituspuhkus oma olemuselt on," selgitas tööinspektsiooni jurist Meeli Miidla-Vanatalu.
Järelikult, kui töötaja soovib jääda töövõimetuslehele, siis peab ta alustuseks lõpetama hoolduslehel viibimise ja tööle tulema. Põhimõtteliselt on võimalik see, et töötaja esitab tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkuse lõpetamiseks ja tööleasumiseks, ning esimesel tööpäeval võtab kaasa arsti väljastatud töövõimetuslehe 140 päevaks. Sellisel juhul töötegemist ei toimugi.
Sellise käitumise vastu ei ole sünnitushüvitist maksval haigekassal midagi. Haigekassa pressiesindaja Kadri Klettenberg-Paas soovitas töötajal vaid varem, ligikaudu 12 päeva enne informeerida oma tööandjat lapsehoolduspuhkuse lõpetamisest ja sellele koheselt järgnevast sünnituseelsest puhkusest. Seda selleks, et tööandja jõuaks vajalikud protseduurid haigekassaga korda ajada, selgitas Klettenberg-Paas. Tegelikku töötamist haigekassa siin ei nõua, tähtis on vaid, et lapsehoolduspuhkus saaks lõpetatud, et sünnituseelset puhkust alustada.
Nn emapalka järgmise lapse sünni eelne mittetöötamine ei puuduta. Vanemahüvitise seaduse järgi tekib emal hüvitisele õigus sünnitushüvitise või lapsendamishüvitise maksmise perioodi lõpupäevale järgneval päeval. Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, tekib õigus saada vanemahüvitist alates lapse sünnist. Seega saab vanemahüvitist ka naine, kes seni eelmise lapsega lapsehoolduspuhkusel viibis, kuid siis alles pärast lapse sündi, märkis Meeli Miidla-Vanatalu.
Kui töötaja eelmine laps on alla kahe ja poole aastane, siis saab ta vanemahüvitist samas summas, mis eelmise lapse puhul. Oluline on siinjuures teada, et kui hüvitise saaja ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust, s.t teise lapse eest makstav vanemahüvitis on sama suur kui esimese lapse eest makstu, selgitas Miidla-Vanatalu.
Vanemahüvitist arvutatakse üldreeglina hüvitise saamise aastale eelnenud aastal saadud sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kuu keskmise tulu järgi, s.t kui laps sünnib 2006. aastal, siis arvutatakse vanemahüvitist 2005. aastal sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.
Vanema hüvitist arvutatakse sotsiaalmaksustatud tulu järgi
Vanemahüvitise arvutamise põhimõtted:
- Ühe kalendrikuu hüvitise suurus
* arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku sotsiaalmaksualaste (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks) andmete alusel.
* hüvitise suurus on 100% ühe kalendrikuu keskmisest tulust.
* hüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatav kuutasu.
- Kui ühe kalendrikuu keskmine tulu on hüvitise taotlejal väiksem kui riiklik kuupalga alammäär, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.
- Kui hüvitise taotleja ei saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.
- Kui hüvitise taotlejal, kellel on veel alla kahe aasta kuue kuu vanuseid lapsi, on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust.
Allikas: vanemahüvitise seadus N3.
