Kärt Anvelt, vanemtoimetaja
Tööandjad peavad läbimõtlematuks sotsiaalministeeriumi plaani panna neile kohustus maksta töötajate osa haiguspäevade eest, viidates, et tööandjale ei pakuta vastu ühtegi soodustust.
Sotsiaalministeerium avalikustas esmaspäevases Postimehes, et kuna haiguspäevadele kulub sel aastal juba ligi miljard krooni, võiks tööandja kinni maksta oma töötaja teise kuni kaheksanda haiguspäeva. Praegu tuleb see raha haigekassast.
Ministeeriumi abiministri Peeter Laasiku sõnul võtaks tööandja endale töövõimetushüvitiste maksmise puhul eelkõige suurema kohustuse parandada töötajate töötingimusi.
«Seega tahetakse inimeste haigusjuhte töötingimuste parandamise kaudu vähendada,» ütles Laasik. «Kui vaatame töövõimetushüvitisi, siis suure massi moodustavad lühikesed, viie- kuni kümnepäevased lehed. Nende seas on palju kahte tüüpi haiguslehti: külmetushaigused ja ülekoormussündroomid, mille sage põhjus on just halvad töötingimused.»
Samas kohustab töötervishoiuseadus juba viimased kolm aastat tööandjat jälgima töötingimusi.
Ette tehtud soodustus
Laasiku sõnul ei taheta tööandjat rohkem maksustada, seetõttu on tööandjaile juba ette tehtud soodustusi. «Eelmisel aastal vähendati töötuskindlustusmaksu poolelt protsendilt 0,3-le,» viitas ta.
ASi Standard juhatuse esimees Enn Veskimägi ei pidanud seda väidet tõsiseltvõetavaks. «Töötuskindlustusmaksu vähendati mitte selleks, et teha kingitus tööandjatele, vaid selleks, et sinna oli kogunenud kaks miljardit krooni. Halvematel päevadel on valitsusel võimalik seda maksu taas tõsta,» tuletas Veskimägi meelde.
«Kui tööandjad peavad hakkama maksma haigushüvitisi teisest kaheksanda päevani, tähendab see tööandjale kuni viiekordset maksutõusu. Järelikult pole sotsiaalministeerium põhjalikult analüüsinud,» viitas kiire arvutuse teinud Veskimägi.
Ka Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimehe Kadi Lamboti sõnul on sotsiaalministeeriumi pakutav idee toores. «Sama ütlevad kõik tööandjate keskliitu kuuluvad inimesed. Sellega me leppida ei saa,» kinnitasid nii Lambot kui ka Veskimägi.
Lisakoormus
Tallinna Piimatööstus pakub oma töötajaile võimalust käia ujumas, korraldab spordipäevi ja regulaarset arstlikku kontrolli. «Kompenseerime sporditegevust, kuid on selge, et töötajad jäävad ju ikka haigeks,» nentis Lambot. «Ühelt poolt tahab riik, et hakake ise raha maksma, kui inimesed haiged on, teiselt poolt ei pakuta tööandjale midagi vastu. Näiteks võiks ju vähendada erisoodustusi, et saaksime oma töötajate eest paremini seista.»
Lambot ei osanud eile veel öelda, milline on rahaline lisakoormus tema firmale, juhul kui töötajate haiguspäevad tuleks kompenseerida. «Aga arvan, et see tuleb päris suur. Nii et igal juhul on antud plaani puhul tegu kaudse maksu suurendamisega.»
Kui riigil pole raha haigushüvitist maksta, tuleks aastatel 2000-2004 haigekassa nõukogusse kuulunud Veskimäe hinnangul esmalt analüüsida haiglate majandamise efektiivsust.
Rohkem huvi
«Meil on praegu ühe voodikoha kohta kaks korda rohkem pinda kui näiteks Rootsis,» tõi Veskimägi välja ühe kuluallika. Teisena nimetas ta poliitilist soovimatust reformida kogu tervishoiusüsteemi.
Nii ongi Veskimäe sõnul kõige lihtsam tulla tööandjalt nõudma, samal ajal analüüsimata seda, kui palju tööandja koormus sellest tõuseb. Veskimägi sõnul peab riik hakkama tööandjatega läbi rääkima ning vastupakkumise tegema näiteks vähendama sotsiaalmaksu.
Töötervishoiu ja haiguste ennetamisega tegeleva Medicover Eesti juht Tõnu Velt tunnustas tööandjaid kasvava huvi ja initsiatiivi eest hoolitsemisel töötajate heaolu eest. «Töötingimused on järjest paremad, nendesse investeeritakse ja otsitakse vajadusel ka professionaalset abi,» tõdes ta. «Väheses huvis ning teema tahtlikus eiramises tööandjaid küll süüdistada ei saa.»
Tööga seotud haiguste puhul näitab statistika Velti sõnul enim kahte diagnoosi pikaaegsest käte sundasendist tekkinud karpaalkanalite sündroomi bürootöötajatel ja ka kassapidajatel ning müratekkelist kuulmislangust, mis esineb eelkõige näiteks ehitustöölistel.
Sotsiaalministeeriumi kava panna tööandjad maksma haiguspäevade eest jätaks erinevatel andmetel ravirahaks 300-400 miljonit krooni rohkem.
Kava suhtes on eri meelt ka poliitikud.
Töötaja ja haigused
Kuidas töötajat kontrollida
Haigekassasse jõuab töövõimetusleht 1,5-2 kuud pärast inimese haigust ja haigekassa saab kontrollida vaid lehe vormistamise õigsust. Uue korra järgi saaks tööandja kahtluse korral, kas töötaja on ikka haige, teatada haigekassasse, kes omakorda uurib perearstilt, kas töötaja on võtnud töövõimetuslehe. Diagnoos avaldamisele ei kuulu. Ka tööandja ei saa patsiendi terviseseisundit teada, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega.
Kui tööandja näeb oma haiguslehel olevat töötajat tänaval jalutamas, saab ta helistada haigekassasse ning küsida, kas tegu pole mitte rikkumisega. Kuid ta ei saa uurida seda otse arstilt.
Põhilised ametihaigused
Erinevad külmetushaigused: nohu, gripp, katarr, angiin. Üheks põhjuseks on küll teistelt saadud nakkus, kuid sotsiaalministeeriumi hinnangul on oluline ka töötingimuste parandamine: et tööruumid oleksid soojad ja tuul ei tõmbaks.
Ülekoormussündroomid: seljavalu; õlavalu; valu kätes, näiteks randmetes. Ülekoormussündroom tekib sageli liinil töötavatel inimestel: põhjustab näiteks ebamugavas asendis asjade tõstmine lihasevalu.
Allikas: sotsiaalministeerium
