Kaire Uusen, reporter
Ametiühingutel õnnestus mitmekuulistel alampalgavaidlustel võidelda tööandjatelt välja vaid 3000-kroonine alampalk, sest soovitud 3300 krooni viiks tööandjate hinnangul paljud ettevõtted raskustesse.
Täna allkirjastatav riikliku alampalga kokkulepe tõstab uuest aastast alampalga seniselt 2690 kroonilt 3000 kroonile, mida tööandjad peavad erasektori jaoks siiski raskeks katsumuseks. Uueks tunnipalga alammääraks saab 17 krooni ja 80 senti.
«Tõsi on see, et alampalga tõus mõjub halvasti just teenindussektorile ja ka tootmisettevõtteile, kus on palju alampalga saajaid,» ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis.
Kriisi sõnul saab statistika järgi Eestis alampalka umbes kuus-seitse protsenti töötajatest. Seepärast ei oleks tema hinnangul tulnud 3300-kroonine alampalk kõne alla, sest viiks raskustesse just väiksemad ettevõtted ja kaotaks ühtlasi paljudel inimestel töötamise võimaluse.
11-protsendiline tõus
«Töö ei jää küll tegemata, aga ettevõtted peaks siis lahti laskma töötajad, keda praegu vaid madala palga tõttu tööl hoitakse,» rõhutas Kriis. Rahvusvahelises konkurentsis olevatele Eesti ettevõtetele alampalga tõus Kriisi hinnangul erilist mõju ei avalda, sest seal alampalga saajaid vaat et polegi.
«Arvan, et sõlmitud lepe on üsna mõistlik,» märkis Kriis. Tema sõnul on läbirääkimiste puhul tavaline, et küsitakse alati rohkem, kui lõpuks saadakse.
«Usun, et ka ametiühingud on tulemusega rahul, sest 11-protsendiline alampalga tõus on igati võrreldav keskmise palga kasvutempoga,» lisas Kriis.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga ütles, et kokkuvõttes on lepe siiski hea. «Oleks muidugi tahtnud suuremat alampalka, aga rohkem me sellest kivist välja ei pigistanud,» kommenteeris Taliga võitlust tööandjatega.
Tema sõnul leidub aga Eestis küllalt ka neid firmasid, kes ei tahaks 3000 kroonigi maksta. «Kui aga üleriigiline lepe on alla kirjutatud, on see kohustuslik ja on õigus nõuda kõigilt selle täitmist,» lisas Taliga.
Rohkem koostööd
Märkimisväärne on tema sõnul seegi, et juba neljandat korda kehtestatakse alampalk Eestis laiendatud kollektiivlepinguga. Uutmoodi on ka see, et ametiühingud ja tööandjad ei piirdunud seekord alampalga teemaga, vaid tegid koostööd ka näiteks kutsehariduse riikliku koolitustellimuse ja rahastamise suurendamisel.
«Eriti oluline on edasiminek palgasüsteemide korrastamisel, millele aitavad kaasa sotsiaalmaksu miinimumkohustuse tõstmine üleriigilise alampalgani aastaks 2008 ja ettevõtete makstava sotsiaalmaksu arvestamine riigihangetel osalejatele,» lausus Taliga.
Alampalgast sõltuvaid tasusid
Eriolukorra ajal päästetöödel osalevatel isikutel, kes ei tööta töölepingu alusel ega ole riigiteenistujad, on palga maksmise aluseks kahekordne palga alammäär.
Vabakutselisele loovisikule makstakse iga kuu loometoetust palga alammäära suuruses
Töötute rakendamisel ajutisel tasulisel tööl, mis ei eelda ametialast ettevalmistust, peavad nad palka saama valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäära ulatuses.
