Herdis Ojasu
Enammakstud hüvitise palgast maha arvestamiseks ei ole seaduse järgi vaja töötaja nõusolekut, selgus intervjuust tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitamiga.
Töötajale makstakse töötasu välja ning pärast seda toob ta tööandjale haiguslehe. Kas tööandjal on õigus kinni pidada töötaja järgmise kuu töötasust eelmisel kuul haiguslehel oldud aja eest enam makstud palk? Kas sellise kinnipidamise aluseks on palgaseaduse § 36 või peab siinkohal küsima töötaja kirjaliku nõusoleku?
Esitatud küsimusele seadusest ühest vastust ei leia. Milliseid kinnipidamisi töötaja palgast teha võib, sätestab üheselt palgaseaduse § 36. Muudel juhtudel kinnipidamisi palgast teha ei ole lubatud.
Toodud kaasuse puhul ei ole tegemist ühegi eelnimetatud paragrahvis toodud kinnipidamise võimalusega rohkem makstud palk ei ole arvutusviga ega tööandjale tekitatud kahjusumma, mille kinnipidamiseks on vaja töötaja nõusolekut.
Kui selline olukord on tekkinud, peab tööandja tegema järgmise kuu palgaarvestuses ümberarvestuse haiguspäevade ajal arvutatud palga osas. Sama perioodi eest töötasu ja haigusraha maksmist välistab ravikindlustuse seadus.
Kas sain Teie jutust õigesti aru, et tööandja võib teha järgmisel kuul palga ümberarvestuse ja võtta aluseks siis ravikindlustuse seaduse, samas kui palgast kinnipidamisi reguleerib palgaseadus?
Küsimus on selles, et töötajal ei ole õigust saada sama aja eest ravikindlustushüvitist ja palka. Kui talle on juba palk arvestatud ja välja makstud, siis peab tööandja tegema ümberarvestuse makstud palga selles osas, mida ta on haiguse ajal töötajale maksnud.
Teisisõnu arvestatakse töötajale selle võrra vähem palka järgmisel kuul. Ravikindlustusega on seost nii palju, et ravikindlustuse seaduse kohaselt ei ole haiguse ajal tööandjal õigus maksta töötajale sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Kui ta on seda teinud, on haigekassal õigus töötajale makstud hüvitis tööandjalt tagasi nõuda.
Siinkohal tuleks tööandjatele südamele panna, et info töötaja haiguse kohta peab viivitamata jõudma palgaarvestajani, et oleks võimalik operatiivselt teha korrektiive palgaarvestuses.
Samas tuleb möönda, et sellise olukorra tekkimist, kus töötajale arvutatakse täispalk ja hiljem töötaja esitab haiguslehe, täielikult vältida ei saa.
