Krista Taim
Eestis on kehtivaid ametlikke maksehäireid ligikaudu 15%-il palgasaajatest, selgub maksehäireregistri esmakordselt avalikustatud statistikast.
Ametlik maksehäire on laenusaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva ning mille summa koos intresside ja viivistega on suurem kui 500 krooni.
Ülaltoodud protsent oleks kindlasti suurem kui Eesti krediiditurgu ei oleks juba enam kui kolm aastat aidanud korrastada Euroopa standardite järgi loodud isikute krediidiajalugu kirjeldav maksehäireregister.
Ühelt poolt võimaldab register paremini hinnata laenutaotlejatega seotud riske ning pakkuda hea krediidiajalooga klientidele paremaid laenutingimusi. Teisalt vähendab register laenuandjate krediidikaotusi ning kaitseb tarbijaid ülelaenamise eest.
Eelmise aastaga võrreldes on maksehäirete arv suurenenud 31%. Selline suur tõus on peamiselt põhjustatud uute krediteerijate liitumisest maksehäireregistriga. Samal ajal on lõpetatud maksehäirete arv suurenenud 59%, mis viitab Eesti inimeste paranevale maksedistsipliinile.
Eraisikute statistika seisuga 01.11.2004:
maksehäireid kokku 196 038, neist 66 769 on lõpetatud ning 129 269 lõpetamata;
maksehäireid esineb 120 913 isikul, neist 35 211 isikul on kõik maksehäired lõpetatud;
kehtivate maksehäirete kogusumma on 541 375 133 krooni;
lõpetatud maksehäirete kogusumma on 350 071 691 krooni.
Maksehäireregister on Euroopa Liidu riikide eeskujul loodud andmebaas, mis sisaldab informatsiooni nii ettevõtete kui ka eraisikute maksekommete kohta ja mille nõukogusse kuuluvad eesti suuremate eraisikute krediteerijate esindajad.
Registri info põhjal langetavad oma igapäevaseid krediidiotsuseid pangad, liisingud, sidefirmad ja teised krediteerijad. Registrit haldab Krediidiinfo AS, kes on 1993. aastal asutatud Baltimaade juhtiv krediidi- ja taustinformatsiooni koguv ja töötlev ettevõte
