Heidit Kaio
Uus töölepingu seadus suunab tööandja ja töövõtja pigem vaidlema kohtusse kui pakub võimalusi kokku leppida.
Nii tööandjad kui ka ametiühingud leiavad, et töölepingu seaduses on palju ebamääraseid ja üldisi nõudmisi, mille lahendamine annab tööd juristidele. Ettevõtjale tähendab uus seadus suuremat koormust ja tööd juristidega, ütles Tööandjate Keskliidu juhatuse liige Tarmo Kriis.
Ka töövõtjal suureneb juriidilise nõustamise vajadus. Kui töötaja loeb seadust, siis saab ta aru, et ühel hetkel on tal ikka advokaati vaja, ütles sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Tema hinnangul teeb seadus mõistlikuks liitumise ametiühingutega, kus on palgal juristid.
Tööandjad muretsevad, et juriidilise nõustamise ostmise võimalus on väiksem väikeettevõtjatel. Ka Nestor möönis, et uus seadus teeb väikeettevõtjatel elu raskemaks, kuid tema hinnangul ei tohiks väikeettevõtjatele pehmemaid regulatsioone pakkuda.
Kriisi hinnangul seab seadus tööandja olukorda, kus ta peab iga oma sammu jälgima. Tema sõnul valmistab tööandjatele peavalu sotsiaalsete suhete keeruliseks ajamine, näiteks on keelatud kohelda töötajat ebavõrdselt lähtudes tema sotsiaalsest seisundist või seoses perekondlike kohustuste täitmisega. Mida selle all mõelda? küsis Tarmo Kriis.
Osa vaidlusi saaks vältida, kui probleemsed kohad kahepoolses töölepingus lahti kirjutada. Töölepingus peaks vaidlustest hoidumiseks kirjeldama vajaliku hoolsuse määra millega töötaja peab tööd tegema; kirjeldama missugused on töötaja võimed, mille kohaselt võib tööandja temalt tööpanust oodata; missugused on töötaja olulised huvid ning tüüpiline risk ja sellega kaasnev kahju, millega tööandja peab arvestama.
Töölepingu seaduse üle on käimas vaidlused Riigikogu sotsiaalkomisjonis, et võtta see kolmandal lugemisel vastu.
Ametiühingud korraldavad piketi
Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas eile korraldada kaks piketti, et juhtida tähelepanu töölepingu seaduse tasakaalustamatusele.
Seaduse puudustele tähelepanu tõmbamiseks korraldavad ametiühingud piketi 3. juunil Stenbocki maja ees ja 8. juunil demonstratsiooni, kus töötajad liiguvad Vabaduse väljakult justiitsministeeriumi ette, kus peetakse kõnesid.
Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga avaldas lootust, et inimesed saavad piketile tulla töölt puudumata.
Ametiühingute Keskliidu hinnangul ei tohi seadust sellisel kujul ja kiirustades vastu võtta. Seadus on kreenis tööandja poole. Kehvemalt on kaitstud töötaja kui nõrgema osapoole huvid, ütles Taliga.
Tööandjate Keskliidu juhatuse liige Tarmo Kriis ütles, et pole olemas töölepingu seadust, mis oleks tööandja poole kaldu. Tööandjal pole sellist seadust üldse vaja, ütles Kriis. Tema sõnul on töölepinguseadus alati töövõtja poole kaldu. Küsimus on ainult kaldenurgas, ütles Kriis.
