Kai Kotka, Tallinna Tööhõiveameti direktor
Tallinna tööhõiveametis on arvel üle 11 000 töötu, vabu töökohti on aga üle 2300, neist 826 on tööhõiveametile tulnud aprilli esimese kolme nädalaga.
Töökohtade valik on suur: vajatakse müüjaid, müügijuhte, autojuhte, taksojuhte, ehitajaid, töödejuhatajaid, projektijuhte. Palju pakkumisi on puhastusteenindajatele, sekretäridele. Märku annab ka lähenev suvi, sest juba otsitakse hooajatöölisi välimüüjaid, haljastajaid, vetelpäästjaid.
Ka tööandjate arv, kes töö-jõudu otsivad, on suur, kuid suurimad vabade töökohtade pakkujad on praegu Elcoteq, Falck, Amphenol. Elcoteq vajab nii monteerijaid kui ka mehhaanikuid ja tootejuhte, Amphenol monteerijaid. Üks tööandja vajab soome keelt oskavaid klienditeenindajaid.
Enamik tööhõiveametisse pöördunud tööandjatest pakub headele spetsialistidele häid töökohti. Väga head tööpakkumised on Connectol, samuti riigi- ja kohalike omavalitsuste ametitel.
Kas 5000 krooni on palju või vähe?
Tööhõiveameti kaudu pakutavate töökohtade palgad on erinevad. Palju on töökohti, kus pakutavate palkade tase on üle 6000 krooni ja ulatub kuni 12 000 kroonini. Kuid palju on ka 5000-kroonise palgaga töökohti ja alla selle (näiteks 3500 kr). Madala palgaga töökohad suurtes ettevõtetes on tavaliselt sissetöötamiseks ja hüppelauaks parema võimaluse poole kuskilt peab ju alustama!
Samas on olemas lihttööd, kus ei ole lootustki kõrgemale palgale.
Tööhõiveameti ülesanne ei ole palgatasemega tegelemine. Töökoha vahendamisel tunneme huvi, et suunatud töötajaga tööleping sõlmitaks ja talle pakutud töötasu ka makstaks. Kui aga töötu ei tahagi töökohta saada ja palub, et tööandja kinnitaks suunamislehel tema sobimatust töökohale, ei tohiks ükski tööandja sellise sobinguga kaasa minna.
Tööhõiveamet vahendab töökohti töötu oskuste järgi ja kui on olemas sobivad töökohad, ei saa lõpmatult tööst keelduda ning minna toetust taotlema. Kõige halvem, mis töö kaotamisel juhtuda saab, on tööotsingutest loobumine ja oma vajaduste kohandamine riigitoetuste tasemega.
Nii mõnigi tööd otsiv inimene keeldub väga kergekäeliselt madalapalgalisest töökohast, jättes kasutamata võimaluse edasi liikuda.
Töötamine tähendab enamat kui palk
Töötamine tähendab ka kuulumist kollektiivi ja staatust. Esmalt madalat palka pakkuva töö-andja juures võivad olla head arenguvõimalused.
Kuid palkade hoidmine madalal tasemel pole kellelegi kasulik, sest mida rohkem töötajale palka makstakse, seda rohkem ta tarbib ja lõppkokkuvõttes on see kasulik ka tööandjale.
Töökohta otsides peab lisaks pakutavatele võimalustele hindama ka oma oskusi. Neid töid, kus erialaseid oskusi vaja ei läheks, on vähe, õigem on öelda polegi. Iga eriala peab õppima ning õpitut pidevalt täiendama. Kui oskused puuduvad või ei vasta tööandja nõuetele, tuleb õppida eriala või täiendada oskusi. Töötuid aitab selles töö-hõiveamet.
