PRESSITEADE
Tööinspektsioon alustas üleriigilist sihtkontrolli, mille eesmärk on
selgitada välja, kas ja kuidas järgivad tööandjad töö- ja puhkeaja seaduse
nõudeid ettevõtetes, kus töötatakse tööaja summeeritud arvestuse alusel ja
tehakse ületunde.
Sihtkontroll viiakse läbi 1.aprillist 1. detsembrini.
Maikuu teisel poolel (17-28.05) on üheaegselt kõigis maakondades
teemakohased kampaanianädalad.
Vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele on ületunnitöö töötamine üle
kokkulepitud tööajanormi (töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi
päevas ehk 40 tundi nädalas).
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi
töötundide üldarvu ületavad töötunnid.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel.
Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi
neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
Töötajat ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle nelja tunni päevas.
Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 12 tundi.
Töötajat võib tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni
ulatuses aastas järgmistel tingimustel:
1) tööandja ei nõua töötajatelt vastavate kokkulepete sõlmimist ja
täiendavast ületunnitööst keeldumine ei kahjusta otseselt ega kaudselt
töötaja olukorda;
2) täiendava ületunnitöö tegemine ei tekita üleväsimust ega kahjusta töötaja
tervist;
3) tööandja peab sellise töö tegijate üle eraldi arvestust ja esitab vastava
arvestuse tööandja asukoha (elukoha) tööinspektorile ning töötajaid
esindavale organisatsioonile nende nõudmisel;
4) töötajal on õigus keelduda täiendava ületunnitöö tegemisest ning tööandja
asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus täiendavat ületunnitööd keelata
või piirata, kui tingimusi või üldiseid tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid
ei täideta.
Tööinspektsiooni peajuristi Reet Vare sõnul ei määra keskus
sihtkontrollimise tegevusalasid. Inspektsioonid ise otsustavad kohapeal oma
teadmistest lähtudes, kus eeldustekohaselt tehakse ületunde ning kasutatakse
summeeritud tööaja arvestust. Seega võib tööinspektoreid kohata reidide
ajal nii ehituses kui ka kaubanduses, tootmises või teeninduses.
Mõningaid tööandjaid kontrollitakse ette teatamata.
Kokkuleppel kohaliku inspektsiooni juhatajaga kontrollitakse osasid
tööandjaid väljaspool tööinspektsiooni tööaega.
Kontrollida võib ka korduvalt.
Kontrollimisel selgitatakse välja, kas ja kus on tööajakorraldus
fikseeritud,. missugune on tööajakorraldus - kas töötatakse ühes või mitmes
vahetuses, kas töötatakse üldise viiepäevalise töönädalaga, üleüldiste
puhkepäevadega laupäeval-pühapäeval või muudel järjestikustel
nädalapäevadel, kas on töötajaid, kelle puhul rakendatakse või peaks
rakendama lühendatud tööaega, kas on osalise tööajaga töötajaid. kas
peetakse tööaja arvestust, missugune on tööaja arvestusperiood, kas ajakava
koostamisel ja teatavakstegemisel on järgitud seaduses sätestatud nõudeid,
kas ja kuidas tehakse ületunnitööd, kas on ületunnitöö tegemise piirangutega
töötajaid, kas õhtusel ja ööajal töötamine vastab nõuetele, kas töötajatele
antakse vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks, milline on igapäevase ja
iganädalase puhkeaja kestus ja kas see vastab nõuetele.
Kontrollitakse töölepingut, tööajaarvestust, kollektiivlepingut (olemasolu
korral), vahetuse ajakava, töösisekorraeeskirja ning kauplemisluba, kui
kontrollitakse ettevõtet, kes seda vajab.
Kontrolli tulemused fikseeritakse kontrollaktiga. Vajadusel teeb
tööinspektor ettekirjutuse ning kohaldab sunniraha, mille ülemmäär on 10 000
krooni.
Sihtkontrolli tulemused üldistatakse ja analüüsitakse. Kokkuvõtte esitab
Tööinspektsioon sotsiaalministeeriumile ning töötajate ja tööandjate
liitudele, informeerides meedia kaudu ka laiemat avalikkust.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõunik
Tõnu Vare
