Õigus vanemahüvitisele
Õigus saada vanemahüvitist on last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane.
Lapse kuue kuu vanuseks saamiseni on õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse kuue kuu vanuseks saamisest võib vanemahüvitist saada lapse isa.
Vanamahüvitise saamise periood
Õigus vanamahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. 2003. aastal sündinud laste vanematel, kes on lapsehoolduspuhkusel, tekib õigus vanemahüvitisele alates 1. jaanuarist 2004.
Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisest on täitunud 365 päeva. Lapse 11-kuuseks saamiseni makstakse vanemahüvitist juhul, kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust.
Kui ema jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele vähem kui 30 päeva enne sünnitustähtaega, väheneb hüvitise maksmise periood nende päevade võrra, kui palju hiljem puhkusele jäädi.
Vanemahüvitise suuruse arvutamine
Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Vanematel, kes hakkavad saama hüvitist alates 1. jaanuarist 2004, võetakse aluseks 2003. aasta tulud.
Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Kui sotsiaalmaksu on inimese eest maksnud riik, siis seda ei arvestata töise tuluna. Samuti ei arvestata välisriikides teenitud tulu, millelt pole Eestis sotsiaalmaksu makstud.
Aastatulu jagatakse kuude arvuga, mil vanem ei olnud rasedus- ja sünnituspuhkusel. Arvestusest jäetakse välja haiguslehel oldud päevad. Jagatis ongi vanemahüvitise suurus. Näiteks, kui ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele märtsis 2004 ning õigus vanemahüvitisele tekib 2003. aasta tulude alusel, jagatakse 2003. aasta kogutulu 12-ga. Kui aga rasedus- ja sünnituspuhkus algab novembris 2004 ning vanemahüvitis veebruarist 2005, siis vanemahüvitis arvutatakse järgnevalt: 2004. aasta tulud jagatakse 10 kuuga. Arvestamata jäetakse rasedus- ja sünnituspuhkusel oldud kuud.
2003. aastal sündinud laste puhul jäetakse arvestusest välja ka lapsehoolduspuhkusel oldud kuud. Näiteks juulis sündinud lapse vanemal, kes jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele maikuu alguses, võetakse arvesse kogu 2003. aasta tulu ning jagatakse see 4-ga. Nii ei vähene vanemahüvitis lapsehoolduspuhkusel oldud aja võrra.
Isa puhul arvutatakse vanemahüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal.
Kui vanem hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal ei töötanud, siis makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis 2004. aastal on 2200 krooni.
Kui vanem nimetatud aastal töötas, kuid tema keskmine sissetulek oli alampalgast väiksem, makstakse vanemahüvitist alampalga määras. 2004. aasta alampalk on 2480 krooni.
Vanemahüvitise ülempiiriks on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk. 2004. aasta ülempiiriks on 15 741 krooni.
Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu. Kui vanemahüvitise suuruseks on aga alampalga määr ning aasta vahetudes alampalk tõuseb, makstakse uuel aastal vanemahüvitist uue alampalga suuruses.
Vanemahüvitis maksustatakse tulumaksuga.
Vanemahüvitis, teised peretoetused ja pension
Vanemahüvitise maksmise ajal peatatakse lapsehooldustasu maksmine selle lapse eest, kelle eest on õigus vanemahüvitisele. Lapsetoetust ja teisi peretoetusi makstakse koos vanemahüvitisega. Vanemahüvitise pealt maksab riik ühe protsendi II samba pensionifondi iga sündinud lapse kohta.
Vanemahüvitise taotlemine
Vanemahüvitise taotlemiseks tuleb esitada avaldus elukohajärgsesse pensioniametisse. Kaasa tuleb võtta pass või ID kaart ja lapse sünnitunnistus. 2003. aastal sündinud lapse puhul on vaja tõend tööandjalt lapsehoolduspuhkusel viibimise kohta. Vabas vormis kirjutatud tõendil peab olema kirjas lapsehoolduspuhkuse kestus ja lapse nimi.
Kui taotleda vanemahüvitist enne märtsikuud, peab taotleja esitama TSM vormi (residendist füüsilisele isikule tehtud väljamaksete kinnipidamiste ja arvestatud sotsiaalmaksu tõend), mille annab tööandja. Selle võib saata ka posti teel või edastada elektrooniliselt.
Alates veebruarist saab vanemahüvitist taotleda elektrooniliselt kodanikuportaali kaudu.
Vanemahüvitise väljamaksmine
Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: jaanuarikuu hüvitise väljamakse tehakse veebruaris jne. Hilisemal taotlemisel makstakse hüvitis välja tagantjärgi, kuid mitte rohkem kui 6 viimase kuu eest.
Vanemahüvitis ja töötamine
Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada. Kui töötasu jääb alla 2200 krooni kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 2200 kroonise kuu töötasu puhul vähendatakse hüvitist. Uus hüvitis= (hüvitis+tulu)/1,2 - tulu. Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab 11 000 krooni kuus. Töötamise korral peab hüvitise saaja teavitama tulu saamisest pensioniametit igal kuul, mil tulu teeniti.
Füüsilisest isikust ettevõtja puhul vanemahüvitis tulu teenimisel ei vähene.
Vanemahüvitise kohta saab lugeda ka sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt http://www.ensib.ee
