Valitsuses neljapäeval heaks kiidetud vanemapalga seaduse eelnõus tehtud värske muudatus peaks innustama peresid saama järjest kaht last.
Rahvastikuministri nõuniku Kristina Tähe sõnul pandi suhteliselt vahetult enne eelnõu valitsusse jõudmist sellesse säte, mis võimaldab viimase töökoha keskmise palga põhjal arvestatavat vanemapalka saada ilma vahepeal tööl käimata ka järgmise lapse puhul, kui see sünnib hiljemalt 2,5 aastat pärast eelmist last.
Mõte on selles, et kui pere on otsustanud saada järgmise lapse paariaastase vahega, ei peaks ema käima vahepeal sellepärast tööl, et teenida välja töötasuga võrdne vanemapalk, sõnas Täht BNS-ile.
Senise eelnõu järgi oleks teise lapse saanud ema, kes on seni esimese lapsega kodus olnud ega ole vahepeal tööl käinud, hakanud saama vanemapalka teise lapse puhul automaatselt miinimumpalga ulatuses. Seega võrdsustab muudatus eelmise väikelapsega kodusolekut võrdselt palgatööga.
Tähe sõnul valiti ajavahemik kaks ja pool aastat seda arvestades, et väiksema vahe puhul võiks see ema tervisele halvasti mõjuda ning pikem vahe hoiaks naisi liiga pikka aega töölt eemal. Lisaks lähtuti kõnealuse ettepaneku puhul Rootsi eeskujust.
Niiöelda tihedusepreemiaks kutsutud punkt puudutab Tähe sõnul ligikaudu 20 protsenti järgnevaid lapsi. Teisisõnu praegu sünnib sellise ajavahega teine, kolmas või neljas laps peresse igal viiendal juhul.
Mingeid suuri muudatusi sünnikäitumises spetsialistid tihedusepreemia tõttu ei prognoosi.
Tähe sõnul hakatakse kõnealust punkti arvestama alates 1. jaanuarist sündinud laste kohta ning tagasiulatavat mõju sellel ei ole. See tähendab, et praegu väikelast kasvatavat ema, kes saab kahe ja poole aasta jooksul järgmise lapse, see punkt ei puuduta.
Rahvastikuministri nõuniku sõnul ei ole seega selle punkti tõttu tuleva aasta eelarves veel mingeid kulusid.
Täht lisas, et kuna vanemapalk ei ole seotud vanemate vanusega, võiks see motiveerida veel sündimata pesamunadele mõtlema ka neid peresid, kus juba kasvamas kaks koolis käivat last.
