Ä P
1. juulist kehtima hakkavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused kohustavad ettevõtjat muu hulgas saatma töötaja tervisekontrolli vähemalt kord kolme aasta jooksul uue töötaja kuu aja jooksul ning kandma ka kõik sellega seotud kulud.
Äripäeva seisukohast on tegemist kohatu nõudega vastutus töötaja tervise eest lasub eeskätt inimesel endal. Tegemist on järjekordse näitega Eesti riigi bürokraatialembusest ning samas sooviga veeretada osa tervishoiukulusid ettevõtjate kanda.
Tervisekontrolli nõue sarnaneb mõnes mõttes kohustusliku elektrikontrolliga, kus õigus kontrollile anti vähestele litsentseeritud teenuspakkujatele ja teenuse hinnad tõusid. Ka kohustuslik terviskontroll tagab pideva ja kasvava kassavoo vähestele hetkel on Eestis vaid 45 töötervishoiuarsti.
Ettevõtjatele tähendab selle nõude täitmine tuhandetesse kroonidesse ulatuvat lisakulu. Praegu maksab näiteks 10 töötajaga ettevõte töötajate tervisekontrolli eest aastas umbes 4000 krooni. Hansapank on selleks kulutanud 300 000 krooni. Kui tervisekontroll muutub kohustuslikuks, hakkava siingi teenuste hinnad tõusma seadusandja ei ole seadnud teenusele hinna ülempiiri, nõudlus teenuse järele aga suureneb. Samuti on jäetud töötervishoiuarsti otsustada, kui tihti peab töötaja kontrollis käima korra asemel kolme aasta tagant võib arst nõuda kontrollis käimist näiteks kord aastas.
Nõue hakkab kehtima paari nädala pärast, aga töötervishoiuarstide arv näitab, et tervishoiusüsteem, s.o riik, pole ise selleks valmis.
Kui töötajaid on praegu umbes 600 000 ringis, tuleb iga arsti kohta 13 333 patsienti. Aastaga ei jõua arstid ka kõige parema tahtmise juures saada ülevaadet töötajate tervisest siis peaks iga arst päevas läbi vaatama 53 inimest. Kolme aasta peale arvutatult tuleb arsti peale 17 patsienti päevas, ja sedagi on liiga palju.
Sellega seoses tekib küsimus, kas ei peitu siin oht, et töötajate tervisekontroll muutub formaalsuseks, kontroll taandub paberi täitmiseks, mis on vajalik tööinspektsioonile esitamiseks, ning eesmärk töötajate tervis muutub teisejärguliseks. Seda enam, et samal ajal kui Eestis napib arste nõude täitmiseks seaduses ettenähtud aja jooksul, lubab sama seadus tööinspektsioonil karistada tööandjat, kui see nõue pole täidetud. Sunniraha iga rikkumise eest on 1. juulist senisest kaks korda suurem, kuni 20 000 kr .
Töötajatel pole ilmselt midagi selle vastu, kui nad saavad oma tervist kontrollida tasuta ja tööajast, seejuures garanteerib tööandja ka keskmise tasu arstil viibitud aja eest.
Äripäev soovitab riigil vältida järjekordse topeltstruktuuri loomist ja panna töötaja tervisekontrollimise kohustus pigem perearstide õlule. Tööandjatel on niigi kohustus kompenseerida töötajale tööst põhjustatud tervisehädad, see nõue tõstab ettevõtjate maksukoormust veelgi.
Eeskätt lasub vastutus töötaja tervise eest siiski inimesel endal. Tööandja võib hoolitseda töötaja tervise eest, makstes näiteks mitmesuguste treeningute eest. Riigilt oodanuks pigem selliste summade erisoodustusmaksu alt väljaviimist, mitte ettevõtjale seadusega uute rahaliste kohustuste seadmist.
