Kai Kalamees
Võrdluses Mõõdukate vanemapalga ideega on valitsuskoalitsiooni pakutud emapalga variant kasulik igale viiendale sünnitajale, kui noorte emade sotsiaalne koosseis jääks eelmise aasta tasemele.
Võimuliit lubab alates 2004. aastast säilitada naistele pärast sünnitust 12 kuu jooksul nende senise palga ja maksta ilma sissetulekuta naistele sama kaua alampalka. Mõõdukad seevastu tahavad toetada kõiki sünnitajaid aasta vältel võrdselt keskmise palga suuruse summaga. Pärast maksude mahaarvamist tähendaks see igas kuus 4200 krooni.
Eile riigikogus Mõõdukate seaduseelnõu kaitsnud Katrin Saks märkis, et kui keskmist tasu makstakse kõigile, siis sellest võidaks üle 10 000 naise. Valitsuskoalitsiooni välja käidud variant on aga kasulik 2500 naisele 13 000-st, lisas ta.
Saks analüüsis vanemapalga ideed eelmisel aastal väljamakstud sünnitushüvitiste põhjal, mida naised saavad 140 päeva vältel oma töötasu alusel. Möödunud aastal oli Eestis 13 001 sünnitajat, kusjuures haigekassa maksis hüvitist 8430 naisele, kellest 2500 said keskmisest kõrgemat tasu.
Seda raha ei saa praegu ei tudengid, töötud ega ka näiteks esimese lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel olevad emad. Suurimat 3000-kroonist päevatulu teenis naine, kelle varasem igakuine sissetulek oli
60 000 krooni juures.
Võimuliidu poliitikud on veendunud, et just nende pakutud emapalga versioon koos teiste perepoliitiliste abinõudega toob Eesti välja demograafilisest kriisist. Peaminister Juhan Partsi sõnul ei ole see meede mõeldud mitte ainult laste toetamiseks, vaid ennekõike selleks, et soodustada järglaste saamist. On selge probleem, et inimesed lükkavad lapse muretsemise edasi seetõttu, et nende varanduslik olukord oluliselt halveneb, põhjendas ta aprilli lõpul riigikogu ees.
Mõõdukate hinnangul tooks lapsehooldustasu sõltuvusse seadmine eelnevast palgast juurde ebaõiglust ja süvendaks kihistumist. Valga meditsiiniõde saaks sel juhul lapse kasvatamise eest kaks korda vähem raha kui Mustamäe haiglas töötav õde, lausus Saks. Nii tõuseks tema prognoosi kohaselt ka esmasünnitusiga, mis aga omakorda vähendaks sündivate laste arvu. Rootsi kogemus näitab Saksa sõnul hoopis seda, et sünnitust lükatakse sageli edasi, et leida enne vanemapalga saamiseks tasuv töökoht.
Nii võimuliidu kui ka Mõõdukate variandid nõuavad aastas elluviimise korral riigi rahakotist kuni poolt miljardit krooni. Täpne summa sõltub sündivate laste arvust.
Sotsiaalminister Marko Pomerantsi juhtimisel käib juba mitmendat kuud vanemapalga seaduseelnõu koostamine. Eelnõu peab riigikogule esitamiseks olema hiljemalt 1. oktoobriks. Taktikalistel kaalutlustel ei lükanud võimuliidu poliitikud Mõõdukate eelnõu tagasi, mistõttu jõuab see ilmselt sügisel ka teisele lugemisele.
