Koalitsioonileppes sisalduval emapalgal ei ole tõenäoliselt tagasiulatuvat jõudu ning see kehtib neile naistele, kes sünnitavad lapse alates tuleva aasta 1. jaanuarist, vahendab Postimees Online Eesti Päevalehte.

«Mina ei riskiks öelda, millal emapalk kehtima hakkab ega teisi tehnilisi üksikasju enne, kui seaduseelnõu täpselt paigas on,» ütles reformierakondlane Maret Maripuu. «Minu isikliku arvamuse kohaselt puudutab see neid lapsi, kes sünnivad alates 1. jaanuarist 2004.»

Ka tulevane sotsiaalminister Marko Pomerants (Res Publica) nentis, et tõenäoliselt emapalgal tagasiulatavat mõju pole. «Kuskil on see vahe, kuhu piir tuleb tõmmata. Tee või tina, aga paremini ei saa,» tõdes ta. «Loodan väga, et need emad, kes on praegu lapseootel, ei teinud otsust mitte kõmust emapalga kohta, vaid tahtmisest lapsi saada.»

Maripuu sõnul ei võimalda tänavustele sünnitajatele emapalka maksta selle aasta riigieelarve. «Kõik valikud on seotud ju raha hulgaga,» lisas Pomerants.

ES Turu-uuringute valimisjärgse üle-eestilise küsitluse põhjal on toetused lastele ja väikeste lastega peredele, sealhulgas emapalk, rahva kõige suurem ootus uuelt valitsuselt.

Poliitikud polnud veendunud, kas emapalk kehtib ka naistele, kes sünnitavad mitu last järjest. «Loogiliselt peaks ring otsast peale hakkama, pole ju vahet, kas lapsepuhkusele jäädakse töölt või otse puhkuselt,» ütles Pomerants.

Vaidlusi põhjustab ka palga maksmine isadele. «Lapseoote periood on ainult ema pärusmaa. Isal on ainult ootused, mitte ootamine,» lausus Pomerants. «Tundugu see nii seksistlik kui tahes – üksikemasid on palju rohkem kui üksikisasid.»

Samas möönis ta, et seaduses peaks kajastuma isapalga alternatiiv juhuks, kui lapse emaga midagi juhtub.