BNS

Koalitsioonikõnelusi pidavad Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit leppisid reedel kokku tulumaksumäära järkjärgulises vähendamises aastatel 2004-2006.
Kokkuleppe kohaselt väheneb tulumaksumäär 2004. aastal kaks protsenti, 2005. aastal veel kaks protsenti ja 2006. aastal veel kaks protsenti, ütles kõnelustel osalenud Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen BNS-ile.

Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 2004. aastal 400 krooni, 2005. aastal veel 300 krooni ja 2006. aastal veel 300 krooni.

Seega väheneb tulumaksumäär kolme aasta jooksul 20 protsendini ning maksuvaba miinimum tõuseb 2000 kroonini.

Tegemist on esialgse kokkuleppega, mille peavad heaks kiitma koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhatused.

Res Publica eestseisuse liikme Tõnis Paltsi sõnul tähendab maksukokkulepe, et võimaliku valitsusliidu osalised on nii täitnud oma peamise lubaduse selles valdkonna.

Palts nentis, et kokkulepe tähendab järgmise aasta eelarvele veidi üle miljardi krooni suurust koormust. Ta lisas, et eelarve loomulik kasv on umbes neli miljardit krooni aastas, sellele lisandub Euroopa Liidust saadav miljard.

Palts tõdes, et maksureformi ei saa teha kahe aastaga, sest tuleb mõelda ka riigileelarve peale. “Esmane eesmärk on eelarve tasakaal, seda on kõneluste kaks juhtivat erakonda kogu aeg rõhutanud,” ütles ta. “Tuleb ju teha terve rida projekte ja investeeringuid, mis on koalitsioonileppe olulisem pool. Koalitsiooni ainueesmärk pole tulumaksu vähendada, see on vaid üks eesmärkidest.”

Atonen ütles, et koalitsioon hakkab niinimetatud emapalka järgmisest aastast maksma senise 140 päeva asemel 360 päeva eest. Tekkiv koalitsioon tahab seda maksta ka tudengeile ja neile, kes mingil põhjusel ei tööta ning seetõttu makse ei maksa.

“Meie soov oleks, et kõik saaksid esimese sünnitusjärgse aasta eest vähemalt miinimumpalga pealt arvestatud raha,” lisas ta. “Need, kes on rohkem makse maksnud, saaksid vastavalt oma panusele.”

Atonen lükkas ümber väited jõukamate inimeste eelistamisest, öeldes, et samamoodi arvestab inimese makstud makse ka praegune süsteem. Küll aga võib kõne alla tulla teatud ülempiiri kehtestamine.

Kuna kujunev valitsusliit pöörab põhitähelepanu esimesele sünnitusjärgsele aastale, pidas Atonen vähetõenäoliseks, et seni veel lõplikult kokku leppimata sotsiaalpakett suurendaks lapse- ja muid toetusi.