Anne Oja
Tööandjaile rohkem õigusi andva töölepingu seaduse eelnõu arutamine on Riigikogus toppama jäänud, sest valimiste lähenedes kardavad poliitikud langetada ebapopulaarseid otsuseid.
Uue seadusega suureneks töötajate vastutus, kollektiivlepinguga saaks kokku leppida seaduses ettenähtust kehvemaid õigusi ning vallandamine lihtsustuks.
Lisaks võimaldaks uus seadus tööandjal nõuda töötajalt koolituskulude hüvitamist juhul, kui koolitatu lahkub töökohalt enne kolme aasta möödumist.
Sarnaselt koolitusküsimustega põhjustab töövõtjate ja tööandjate esindajate vahel vaidlust ka seaduse projekti kirjutatud nn konkurentsikeeld, mis keelab töötajal ametist lahkudes mingi aja jooksul sama tööd tegema minna.
Probleemid on samad mis aasta tagasi, mil nende arutamine pooleli jäi, ütles Ametiühingute Keskliidu peasekretär Raivo Paavo, kes on ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees ning Mõõdukate erakonna liige.
Me ei pea õigeks sellisel kujul seadust vastu võtta, rääkis Paavo. Seadus jätab töövõtjad ilma tagatistest ja muudab ebaseadusliku vallandamise seadusjärgsest odavamaks.
Kõige tõsisemaks puuduseks peab Paavo vallandamiskaitse vähenemist ja seda, et kord juba vallandatud töötajal puudub uue seaduse jõustumisel võimalus nõuda tööle ennistamist. Kohus võib tema kasuks küll tööandjalt välja mõista kompensatsiooni, mille alammäär ulatub kahe kuupalgani, kuid see ametiühinguid ei rahulda.
Meil on palju tööandjaid, kellele on töötaja vaid masin ning kelle puhul initsiatiiv on karistatav, ütles Paavo. Veelahe oli kohe alguses, sest üks pool tahtis töötajatest lahti saada, teine nõudis garantiisid.
Erimeelsuste ületamiseks pole Paavo sõnul muud võimalust kui langetada poliitiline otsus, mis mõistaks õiguse kas töövõtjatele või tööandjatele. Mulle tundub, et tänane koalitsioon ei pea vajalikuks ja võimalikuks sellist otsust enne valimisi teha, lausus Paavo.
Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja Tarmo Kriis ütles, et ei tea, mis poliitilisest otsusest jutt käib. Muidugi on võimalik, et ametiühingud on valinud venitamise taktika, ütles ta. Tõtt öelda on ametiühingute selline seisukoht mulle üllatus, sest ametlikult ei ole nad meile midagi teatanud.
Töösuhetealane seadusandlus on Tööandjate Keskliidu hinnangul ajale jalgu jäänud, sest kehtib alates 90ndate algusest.
Kriis ei jaga ametiühingute seisukohta, et kõigil vallandatud töötajatel peab olema õigus tööle ennistamisele. See on nagu abieluga kui ikka ei armasta, pole kooselu võimalik, kirjeldas ta suhteid väikeettevõtetes. Jutuks oli, et tööle võiks ennistada vaid suurettevõtete töötajad, kus on inimeste ümberpaigutamine võimalik, kuid ametiühingud polnud sellega päri.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni nõunik Katrin Saaremäel ütles, et viimane töölepinguseaduse versioon on juba vähemalt viies pärast seaduse esimest lugemist ning vaidluste algus jääb 45 aasta taha. Kui alguses vaieldi selle üle, kas töölepinguseadus ühtlustada võlaõigusseadusega, siis praegu pole kokkuleppele jõutud, kas töösuhete regulatsioon peaks olema kaasaegne, mis ei kaitse töötajaid nii palju kui praegune seadus, või peaks seadus olema endist viisi selgelt lahti kirjutatud ning töötajakeskne.
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Piret Lilleväli märkis, et sotsiaalministeeriumi taga seaduseelnõu arutelu ei seisa. Meie seisukohast on kõik punktid läbi räägitud, kuid saan aru, et sotsiaalpartnerid tahavad veel asja arutada ja siis võib veel vaidlust pikalt tulla.
Seadus avardaks tööandja võimalusi
- lubab koondada väiksema etteteatamisajaga
- soodustab vabanemist töötajaist, kes tihti haiged
- ei kohusta tööandjat töötaja süüd uurima
- ebaseaduslikult vallandatut tööle ei ennistata
- tööandja saab sisse nõuda koolituskulud
- töövõtja ei tohi tööle minna konkurendi juurde
Allikas: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit
