Neil, kes soovivad hakata makseid tasuma 1. juulist 2002 on kogumispensioniga liitumiseks aega 31.maini 2002. Valiku tegemise lihtsustamiseks on järgnevalt välja toodud kogumispensioni põhimõtted.
Kogumispensioni üldpõhimõte - loovutades 2% oma brutopalgast, lisab riik sellele omalt poolt 4%, mis tuleb Teie töötasult makstava sotsiaalmaksu arvelt. Teie raha liigub pensionifondi ning fondi valikust sõltub Teie tootlus ehk lisatulu. Liitumisavalduse esitamisega võtate endale siduva kohustuse - kogumispensioniga liitudes ei ole Teil enam võimalik loobuda ja Teil tuleb maksta kuni pensionieani 2% oma palgast fondi (kui Te ei tööta, siis Te ei maksa). Kuid kord valikut tehes ei pruugi Te eluaeg ühes fondis olla, kuna fonde on võimalik vahetada. Pensionifondi kogutud raha makstakse Teile regulaarsete maksetena kuni surmani. Üldreeglina raha ühe summana välja võtta ei saa. Kui Te ei ela pensionieani, siis jätate endast maha päranduse, kuna fondiosakud on pärandatavad! Kogumispensioni süsteem on ka riiklikult garanteeritud. Riik kaitseb Teie raha fondijuhi pahatahtliku käitumise eest. Kahjusumma kuni 10 000 eurot hüvitatakse täielikult. Summa, mis ületab 10 000 eurot, hüvitatakse 90% ulatuses. Vaid tootlus on see, mida riik ei garanteeri.
Kuidas toimib praegune pensionisüsteem? Riiklikku pensioni makstakse rikkuse ümberjagamise põhimõttel. Töötajatelt kogutakse sotsiaalmaksu, mis pensionäridele pensionidena välja makstakse. Süsteemi peamine nõrkus on suur sõltuvus rahvastiku struktuurist. Kui Eestis oli 1930-ndatel 10 töötaja kohta 1 pensionär, siis aastal 2000 oli see suhe 1,6 ning prognoos on kurja- kuulutav: 2040-ndatel võib pensionäride arv olla võrdne töölkäijate arvuga. Kuna võtta saab sealt, kust midagi võtta on, siis riigipensioni suurenemine on väga vähetõenäoline. Kui aga investeerite kogumispensionisse, peetakse Teie brutopalgast kinni 2%. Tööandja kannab selle koos sotsiaalmaksuga maksuametile. 2%-le lisatakse sotsiaalmaksu arvelt täiendavad 4% ehk kokku kogutakse 6% inimese brutopalgast. See 6% kantakse inimese nimele tema valitud pensionifondi. Miks on hea 2+4 süsteem? Kui 2% peetakse kinni Teie brutopalgast ehk palgast, millest ei ole maha arvestatud tulumaksu, siis sellest 2% saaksite rahas kätte ainult 1,48%. Seega Te loobute 1 kroonist ning saate pensionifondi 4,05.
Kohustusliku kogumispensioniga liitumine
Kogumispensionisse investeerimiseks peab täitma valikuavalduse ning esitama selle EVK (Eesti Väärtpaberikeskuse) kontohaldurile. Valikuavalduse vorm on riiklikult kehtestatud ning sisaldab lisaks isikuandmetele ka nimekirja kõikidest toimivatest pensionifondidest, mida pakuvad Ühispank, Hansapank, Sampo Pank, LHV, Seesam Varahaldus ja ERGO Kindlustus. Valikuavalduse esitamiseks peab huviline minema kas pangakontorisse, kindlustusseltsi, täitma avalduse internetipangas või pensionikeskuse interneti aadressil www.pensionikeskus.ee. Fondidega liitumine toimub tasuta, kuid fondivalitsejad võtavad valitsemistasu vastavalt kogumispensioniseadusele võlakirjafondidelt kuni 1,5% ja kõrgema riskiga fondidelt kuni 2% kogutud rahalt aastas. Lisaks võtavad fondid osakute väljalaskmistasu kuni 3% ja tagasivõtmistasu kuni 1% osaku puhasväärtusest.
Kogumispensionisse saavad investeerida vähemalt 18 aastased residendist füüsilised isikud tingimusel, et nende eest makstakse sotsiaalmaksu. See tähendab, et ka Eestis elavad välismaalased saavad süsteemiga liituda. Investeerida ei saa need inimesed, kes on sündinud enne 1941. aastat. Ka teiste vanusegruppide lõikes on ette nähtud piiratud aeg, mille jooksul inimene võib liituda.
Liituma peavad kõik, kes on sündinud peale 1. jaanuari 1983 (kaasa arvatud). Liitumise võimalus ja kohustus tekib, kui inimene on saanud 18-aastaseks. Seega: 1983. aastal sündinud said 18-aastaseks 2001. aastal ja nemad peavad liituma 2002. aastal enne 1. juunit. 1984. aastal sündinud saavad 18-aastaseks 2002.aastal ja nemad peavad liituma enne 1. novembrit. Kui kohustatud isikud ei esita valikuavaldust, siis määratakse neile pensionifond loosi teel, kuhu masked hakkavad kogunema.
Liituda võivad kõik, kes on sündinud peale 1. jaanuari 1942 (kaasa arvatud) ning enne 1. jaanuari 1983, kuid siin on terve rida piiranguid:
1942 - 1951.a sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2002.a
1952 - 1956.a sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2002.a
1957 - 1961.a sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2003.a
1962.a. sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2004.a
1982.a. sündinud saavad liituda ainult enne 1. novembrit 2024.a
Liituda ei saa need, kes on sündinud enne 1. jaanuari 1942.a
Maksed pensionifondi
Maksed pensionifondi algavad kohustuslikus korras inimese 18 aastaseks saamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist. Kohustatud isikul, kes on sündinud 1983. aastal, tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2002. aasta 1.juulist. Vabatahtlikult süsteemiga liitunud inimeste maksed algavad liitumisavalduse esitamisele järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist tingimusel, et avaldus on esitatud enne 1. novembrit. 2002. aasta on erand: inimesed, kes esitavad valikuavalduse enne 1. juunit 2002, hakkavad pensionifondi maksma juba alates 1. juulist 2002.
Kui töötaja on sõlminud liitumislepingu, siis on ta kohustatud sellest teavitama oma tööandjat, kes peab töötaja brutopalgast kinni täiendavad 2%. Koos 2%-ga kannab tööandja Maksuametile ka 33%, millest 13% on ravikindlustusmaks ning 20% sotsiaalmaks. Süsteemiga liitunud inimeste puhul kantakse riiklikusse pensionisüsteemi 20% asemel ainult 16%. Järelejäänud 4%-le lisatakse 2% ning Maksuamet kannab kogu summa üle (6% brutopalgast) Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) pangakontole Eesti Pangas. EVK arvestab laekunud summa eest pensionikontole vastava arvu pensionifondi osakuid ning kannab edasi liitunu poolt valitud pensionifondile.
Kui olete töötu, lapsepuhkusel või Teil ei ole mõnel muul põhjusel lühiajaliselt sissetulekuid, siis on ka Teie kogumispensioni investeering 0 krooni. Seda põhjusel, et süsteemis on määratletud maksemäär, mitte summa. Kui sissetulekud on 0, siis 2% 0-st on ikka 0.
Fondi vahetamise tingimused
Fondi on võimalik vahetada üks kord aastas. Vahetamiseks tuleb esitada valikuavaldusele sarnane avaldus. Õigupoolest saab fondi vahetada kahel moel:
Ühe fondi osakuid saab vahetada teise fondi osakute vastu. Siin on mõned piirangud - vahetada saab ainult kõik osakud korraga (min. 500 osakut ehk 5000 kr) ja vahetamine ei ole võimalik enne 1. jaanuari 2005 (avaldusi saab vastu võtta alates 2004.a.).
Sissemakseid saab suunata uude fondi. Seda saab samuti teha kord aastas ning esimest korda on see võimalik 1. jaanuaril 2004 (avaldusi saab vastu võtta alates 2003.a.).
Kulud, mis kaasnevad kogumispensioni fondi investeerides
Jooksvaid kulusid ei ole. Teie raha on riiklikul pensionikontol, see on tasuta. Küll aga kaetakse fondi arvelt fondiga seotud kulud:
Haldustasu - fondivalitsejale makstav tasu, millega kaetakse kõik fondiga seotud kulud ning tasu fondi juhtimise eest. Kogumispensionifondide haldustasust makstakse: tasu depoopangale (depootasu), tasu registripidajale (registritasu), makseid tagatisfondi, järelvalvetasu Finantsinspektsioonile.
Väljalasketasu - arvestatakse investeeringust maha enne ostetavate osakute arvestamist.
Tagasivõtmistasu - tasu fondist raha väljavõtmisel.
Vahetamistasu - endise fondi tagasivõtmistasu ja uue fondi väljalasketasu.
Pärandamisel - tagasivõtmistasu, pärijad tasuvad ka tulumaksu.
Kogumispensioni investeering on päritav
Kogumispensioni investeering on päritav nii kogumise ajal kui ka pensioni ajal. Kui pärijaks on eraisik, siis on tal õigus osakuid 1.aasta jooksul müüa. Saadud summade pealt tuleb tasuda ka tulumaksu. Kui inimene ei müü päritud osakuid 1.aasta jooksul, siis lisanduvad osakud inimese enda kogumispensionile ning vahendeid saab kasutada alles pensionieas. Pärijad ei saa osakuid müüa enne 2007. aasta 1. jaanuari. Kui pärijaks on juriidiline isik ehk firma, loetakse osakud tagasivõetuks pärandi vastuvõtmise päevast ning osakud kustutatakse. Firmal on kolme kuu jooksul õigus nõuda osakute eest raha nõude esitamise kuupäeva tagasivõtmishinnaga. Kui kolme kuu jooksul firma raha ei nõua, siis jääb raha fondi ning osakud kustutatakse sellegipoolest.
Kogutud raha kasutamine
Et saada pensionimakseid kogumispensionist, peavad täidetud olema kõik kolm tingimust:
inimene on jõudnud vanaduspensioniikka;
inimesele makstakse pensioni mõne Eesti seaduse alusel (näiteks riiklik pensionikindlustusseadus);
kogumise algusest on möödas vähemalt 5 aastat.
Kui kõik kolm tingimust on täidetud, siis saate sõlmida kindlustusseltsiga lepingu, mille alusel hakatakse Teile regulaarselt raha välja maksma. Et saada riiklikku pensioni (pensionikindlustusseaduse alusel), peab inimesel olema lisaks vanaduspensioniea kättejõudmisele ka vähemalt 15 aastat tööstaaþi. Täiendava kogumispensioni (III samba) puhul on võimalik, et pensionimakseid hakkab inimene saama ka täieliku ja püsiva töövõimetuse korral. Kogumispension seda ei võimalda ning alati peavad olema täidetud kõik kolm nimetatud tingimust.
Millal hakkab vanaduspensioniiga? Meeste vanaduspensioniiga on fikseeritud: 63 aastat. Naiste pensioniiga on samuti 63, kuid ainult nendele, kes on sündinud peale 1952. aastat. Enne 1944. aastat sündinud naiste pensioniiga on 58 aastat ning 1944-1953.a sündinute pensioniiga tasapisi tõuseb. Naiste vanaduspensioniea võib kokku võtta järgmiselt:
1943 ja varem 58 a
1944 58 a ja 6 kuud
1945 59 a
1951 62 a
1952 62 a ja 6 kuud
1953 ja hiljem 63 a
Riikliku ja kogumispensioni väljamaksete summa on kolmekordse tulumaksuvaba miinimumi (2002.aastal 3x1000 krooni) ulatuses tulumaksuvaba. Seda ületavalt osalt maksate tulumaksu.
Annuiteet
Kui kindlustusselts hakkab Teile maksma pensioni, siis seda pensioni nimetataksegi annuiteediks ehk annuiteetpensioniks (kindlustus maksab raha võrdsete osadena välja). Annuiteeti sõlmides võib ette näha ka teatud garantiiperioodi, kus maksed jätkuvad soodustatud isikutele (lastele). Vastasel korral jääb raha kindlustusseltsile.
Kas kogu raha eest peab annuiteedi sõlmima? Kui kõikide osakute eest arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta on väiksem kui 1/4 rahvapensionist (800 kroonist) ehk kui annuiteet on väiksem kui 200 krooni, siis võib raha jätta pensionifondi. Sellegipoolest ei saa seda raha fondist kätte korraga, vaid ikka väikeste osadena, kusjuures ühes kuus ei tohi see summa olla rohkem kui eelnevalt nimetatud 1/4 ehk 200 krooni. Kui kõikide osakute eest arvutatud annuiteet ühe kalendrikuu kohta on suurem kui kolmekordne rahvapension (ehk 3x800=2400 krooni), siis on seda summat ületav osa võimalik välja võtta ka pensionifondist. Täpsed reeglid kehtestab Finantsinspektsioon.
Raamatupidaja.ee
