I N G E R U M E S S E N
Kuna riiklik pension ehk esimese samba suurus koosneb baas-, staaþi- ja kindlustusosakust, vähendab teise sambaga liitumisel 4% ümbersuunamine vaid viimast.
Viimase paari nädala jooksul on hakanud paljud inimesed muret tundma selle üle, et kui nad teise sambaga liituvad, siis väheneb nende riiklik pension viiendiku võrra, ütles Hansapanga Investeerimisfondide portfellihaldur Paavo Põld. Suurem osa neist on kusagilt kuulnud, et tasuta lõunaid ei ole, lisas Põld, viidates teise pensionisamba reklaamile maksa 2% palgast ja riik annab 4% juurde. Inimeste seas levinud on kartus, et kui ilma teise sambata on lootust pretendeerida kogu 20protsendilisele sotsiaalmaksu osale, siis teise sambaga liitunult vaid 16% ja riiklik pension väheneb viiendiku võrra.
Äripäev koostas kaks näidet, kuidas kogumispensioniga liitumine mõjutab riikliku pensioni suurust.
Riiklik pension koosneb seadusega kinnitatud baasosakust, enne 1999. aastat töötatud aastate põhjal arvutatud staaþiosakust ning alates 1999. aastast tasutud sotsiaalmaksu põhjal kujunevast kindlustusosakust.
Baasosa suurus on praegu 444 krooni. Staaþiosak sõltub sellest, mitu aastat inimene töötas enne 1999. aastat. Ühe staaþiaasta rahaliseks väärtuseks on seaduse järgi praegu 30 krooni ja 19 senti. Igal aastal see muutub vastavalt laekuva sotsiaalmaksu summale.
Kindlustusosaku suurus kujuneb alates 1999. aastast tasutud sotsiaalmaksu pealt ning selle arvutamiseks tuleb leida aastakoefitsient, mille aluseks on inimese palga suhe keskmisesse sotsiaalmaksuga maksustatavasse sissetulekusse kuus. Kuna siia hulka arvestatakse ka FIEd, siis on see summa teistsugune kui statistikaameti arvutatud keskmine palk. Sotsiaalkindlustusameti andmeil oli see möödunud aastal 4658 krooni. Teise sambaga liitudes koefitsient väheneb. Saadud summa korrutatakse seadusega määratud indeksiga, mis lähtuvalt riigile makstud sotsiaalmaksust on praegu 30,19 krooni.
Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on probleemiks see, et inimesed ei mõtle tõsiselt sellele, et ümbrikupalka vastu võttes maksab tööandja tema pealt vähem sotsiaalmaksu ning tulevikus jääb selle võrra ka tema pension väiksemaks. Seepärast on äärmiselt oluline, et inimesed tasuksid sotsiaalmaksu, sest selle suurus on aluseks nende riikliku pensioni arvutamisel, ütles sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tonts.
Äripäev ei arvestanud näidete koostamisel inflatsiooni ja fondide tootlust. Fondihaldurid pareerivad fondide tootluse prognoosimisel, et ajaloo põhjal korvab tootlus vähemalt inflatsiooni.
Arvutuste tulemustest selgub, et tänase seisuga justkui suurt vahet polegi, kas liituda kogumispensioniga või mitte. Paavo Põllu selgitusel on aga kogumispensionisüsteem loodud seetõttu, et tulevikus vähendab meie demograafiline situatsioon esimese samba suurust, mida toodud tabelites arvestatud pole. Kui tööealiste inimeste arv väheneb, jääb väiksemaks ka kogutav sotsiaalmaksu summa, mille põhjal arvutatakse kindlustusosak. Teine sammas tagab selle, et me ei saaks tulevikus proportsionaalselt vähem pensioni, kui tänased pensionärid, selgitas Paavo Põld.
Kogumispensioniga liitumise mõju riikliku pensioni suurusele
VANUS 25 AASTAT
sündinud 1977. a, alustas töötamist 1999. a
töötasu 10 000 krooni kuus, aastakoefitsient 2,1; teise sambaga liitudes 1,68
töötab 63 eluaastani ja teenib keskmise palgaga võrreldes sama suurt palka.
riikliku pensioni aastahinne 1. aprillist 2002. a 30,19 krooni
ei liitu kogumispensioniga
riiklik pension:
baasosak 444
kindlustusosak (alates 1999 töötatud aastad x koefitsient x aastahinne) 42 x 2,1 x 30,19 = 2662
kokku: 3106 kr
liitub kogumispensioniga 2003. aastast
pensionifondi 2% ehk 200 krooni kuus, riigilt 4% ehk 400 krooni
pensionieani on jäänud 38 aastat ja selle aja jooksul kogub kokku 273 600 krooni, eeldatav pensioniiga on 20 aastat, seega saab iga kuu II sambast 1140 krooni
riiklik pension: baasosak 444
kindlustusosak 19992002 töötatud aastatelt 4 x 2,1 x 30,19 = 253
20032040 aastatelt 38 x 1,68 x 30,19 = 1927
kokku: 2624 kr
I ja II sammas kokku: 3764 kr
VANUS 40 AASTAT
sündinud 1962. a, alustas töötamist 1984. a
staaþ 1999. aastani 15 aastat.
praegu töötasu 10 000 krooni kuus, aastakoefitsient 3,2; teise sambaga liitudes 2,56
töötab 63 eluaastani ja teenib keskmise palgaga võrreldes sama suurt palka.
pensioniikka jõuab 2025. a
riikliku pensioni aastahinne 1. aprillist 2002. a 30,19 krooni
ei liitu kogumispensioniga
riiklik pension:
baasosak 444
staaþiosak 15 x 30,19 = 452
kindlustusosak (alates 1999 töötatud aastad x koefitsient x aastahinne) 27 x 3,2 x 30,19 = 2608
kokku: 3504 kr
liitub kogumispensioniga 2003. aastast
pensionifondi 2% ehk 300 krooni kuus, riigilt 4% ehk 600 krooni
pensionieani on jäänud 23 aastat ja selle aja jooksul kogub kokku 248 400 krooni, eeldatav pensioniiga on 20 aastat, seega saab iga kuu II sambast 1035 krooni
riiklik pension:
baasosak 444
staaþiosak 15 x 30,19 = 452
kindlustusosak 19992002 töötatud aastatelt 4 x 3,2 x 30,19 = 386
20032025 aastatelt 23 x 2,56 x 30,19 = 1777
kokku: 2615 kr
I ja II sammas kokku: 3650 kr
