K A I L I S I I L A K
OÜ Pearu jurist
Tänases Eesti ühiskonnas on palju pensioniealisi töötajaid, kes ei ole veel pensionärid, ja töötavaid pensionäre. See on tingitud mitmest asjaolust (nt vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele), kuid olulisim on vast liiga väike pension, mis ei võimalda inimväärset äraelamist.
1. jaanuarist jõustunud töötuskindlustusseadusega (TSK) luuakse Eesti töötukassa, määratakse selle ülesanded, eelarve kujundamine ja sellest tehtavate väljamaksete kord; kes on kindlustatu ja kel neist on õigus töötuskindlustuse hüvitisele. TSK järgi on kõik töötajad, sh nii töötav pensionär kui ka pensioniealine töötaja ja neid tööle võtnud ettevõte maksustatud uue kohustusliku maksega töötuskindlustusmaksega.
Seaduste vastuolu on tekitanud küsimusi nii tööandjate kui ka töötajate, eriti aga pensioniealiste töötajate ja töötavate pensionäride seas.
Tööandjate probleemid seonduvad ühelt poolt ettevõtte kulude suurenemisega (0,5% iga töötaja palgalt) ja teisalt kehtima hakanud töötuskindlustusmakse arvutamise ja kinnipidamisega just töötaja kindlustusmakse osas. Nimelt on tööandjale pandud kohustus arvutada, kinni pidada ja maksuameti pangakontole üle kanda töötaja kindlustusmakse.
Töötaja küsimused on seotud esmalt saamata jääva palga (praegu 1%) ja erisoodustuste vastuvõtmise osas. Tööandjale on see kasulik, kuna erisoodustuselt ei tule maksta töötuskindlustusmaksu. Kuid just palgalt makstud sotsiaalmaksu järgi toimub pensioni arvestus ja keskmiselt palgalt arvutatakse puhkusehüvitist, haigusraha jne. Töötaja peab valima tänase päeva või kaugema perspektiivi vahel.
TSK kohaselt peab isik, kel on õigus hüvitist saada, olema töötu, kes on arvele võetud töötu sotsiaalse kaitse seaduse (TSKS) alusel. Töötu on selle seaduse järgi täieliku või osalise töövõimega isik kuni vanaduspensioni eani.
Arvestada tuleb sellega, et töötuskindlustuse puhul on tegu sundkindlustusega (TKS § 2) ja makseid peavad tasuma kõik töötajad, sh töötavad pensionärid ja pensioniealised töötajad. TKSi järgi ei saa vanuse tõttu töötu olla ei töötav pensionär ega pensioniealine töötaja. Neil puudub õigus riikliku töötu abiraha saamiseks, kuid täitmisele kuulub kohustus loovutada väljateenitud palgast 1% töötuskindlustusmakse katteks.
Seega koheldakse töötajaid seaduse ees kindlustusmakse kinnipidamise staadiumis võrdselt, kuid kogutud vahendite jaotamisel jagunevad nad isikuteks, kel on õigus saada hüvitist töötuks jäämise korral ja kel seda õigust ei ole (pensioniealised).
Põhiseadus keelab diskrimineerimise varalise ja sotsiaalse seisundi vm asjaolude tõttu, kuid antud juhul ei kohelda hüvede jaotamisel nende hüvede loomiseks kohustatud isikute gruppe võrdselt. Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile puuduse korral. See on kodaniku õigus riigi, mitte teise kodaniku suhtes.
Töötava pensioniealise isiku või töötava pensionäri töötasust mahaarvatav osa on kehtiva regulatsiooni tulemusel käsitletav kohustusliku annetusena selleks, et riik saaks vahendada ühe kodaniku õigust saada materiaalset toetust teiselt kodanikult.
Vähekindlustatud isikute grupid on asetatud olukorda, kus nende teenitud raha kuulub kohustuslikus korras ümberjaotamisele. Sellega piiratakse ühe grupi kodanike vabadusi ja õigusi teise arvel.
Siinkohal saab muidugi väita, et TKS § 5 annab hüvitiste liigituse, mille kohaselt töötaja vanus ei oma tähtsust, kuid tegu on erijuhtudega, mitte laia isikute ringi puudutavaga. Lisaks töötuskindlustushüvitisele on ette nähtud ka hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral ja samuti hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.
Maksejõuetuse korral on sellise hüvitise maksmine ennekõike kasulik töötajale, kes sõltumata vanusest saab siiski teatud summa muidu saamata- jäävast rahast. Hüvitis töölepingute kollektiivse ülesütlemise korral huvitab kindlasti aga ka tööandjat, sest tema maksekoormus väheneb.
TKS § 16 lg 2 kohaselt saab tööandja vabastatud töötajale maksta vähem toetust, kui töösuhte katkestamisel on seadusega ette nähtud. Tööandjal tuleb vähem maksta summa, mis on võrdne töötajale töötukassast makstava summaga. Tööandja peab selleks esitama taotluse töötukassale. Seega maksab töötaja oma töötuskindlustusmaksetega osaliselt kinni ka iseenda töölt vabastamise.
Seaduste täitmine on kohustuslik, kuid kui nende rakendamine piirab oluliselt kodanike õigusi ja vabadusi, tuleks veel kord põhjalikult kaaluda nende vajalikkust ja vastavust riigi põhiseadusele. Praegu on pensioniealine töötaja ja töötav pensionär sattunud sundolukorda, mida saab heastada ainult, muutes TKSi või TSKSi.