Artiklid

Riigikogu kehtestas uue töötuskindlustuse maksmise süsteemi
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muudatused, millega lõpetatakse alates järgmisest aastast senisel kujul töötutoetuse maksmine ning kehtestatakse uus töötuskindlustuse maksmise süsteem.
Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.
Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Edaspidi makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut loodavat baasmääras töötuskindlustushüvitist. Senine töötuskindlustushüvitis nimetatakse ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks ja selle saamise tingimusi ei muudeta.

Toimetulekutoetus ka perest eraldi elavale noorele
Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva ja selle suurus on 50 protsenti eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast – tänavu oleks hüvitis seega 374,5 eurot kuus. Inimesed, kes hüvitise nõuetele ei vasta, saavad kohalikult omavalitsuselt taotleda toimetulekutoetust.

Prognoosi kohaselt kasvavad seaduse rakendamisel kulud järgmisel aastal 2,3 miljonit eurot, sest samal ajal makstakse enne järgmisel aastal määratud töötutoetusi ja uue süsteemi järgi määratud baasmääras töötuskindlustushüvitist. Aastatel 2027 ja 2028 hoiab riik kokku vastavalt umbes 23,2 ja umbes 25,3 miljonit eurot.

Seadusemuudatused lahendavad ka õiguskantsleri tõstatatud probleemi, et kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õppurile saab maksta toimetulekutoetust üksnes juhul, kui tema perekonnale määrati eelmisel või jooksval kuul toimetulekutoetus. Seadusemuudatus annab võimaluse kuni 24-aastasele perest eraldi elavale õpilasele või üliõpilasele erandkorras toimetulekutoetust maksta ka siis, kui tema perekonnale toimetulekutoetust määratud ei ole, ent tema suhted pereliikmetega on katkenud või vanematel puudub võimekus last toetada.

Töövõimetoetuse ümberarvutamisele lisandub uus erand
Sotsiaalkomisjon tegi muudatusettepaneku, et töövõimetoetuse seadus põhiseadusega kooskõlla viia. Mullu juunis toetas riigikogu õiguskantsleri vastavat ettepanekut ning komisjon sai ülesande algatada eelnõu töövõimetoetuse seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks.

Muudatusettepanekuga lisati töövõimetoetuse suuruse arvutamise erandite hulka võimalus hõlmata ka olukord, kus inimesele makstakse ühes kalendrikuus välja nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu või teenistussuhte lõppemisel samal kuul teenitud töötasu, mis oleks tavapäraselt makstud välja järgmisel kuul.

Töövõimetoetuse ümberarvutamist saab inimene taotleda juhul, kui tõendab töötukassale, et tema sissetulekud ületavad 90-kordset päevamäära seetõttu, et talle on ühes kalendrikuus makstud nii eelmise kuu töötasu kui ka töölepingu lõppemise tõttu samal kuul teenitud, kuid veel maksmata töötasu. Töövõimetoetuse ümberarvutamiseks tuleb esitada töötukassale avaldus ja tööandja tõend, kus on näha saadud tasud ja tasude liik, ning väljavõte töölepingust, kus on näha kokkulepitud töötasu saamise aeg.