- Paindlik tööleping võimaldab töötada tööajavahemikuga, sobides tudengitele ja pensionäridele.
- Lisatundide tegemine pole kohustuslik, nende tegemine tuleb kirjalikus vormis kindlaks määrata.
- Noored võivad vanema nõusolekul töötada kooli kõrvalt kuni täistööajaga.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada kindlaks määratud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks on täpsustatud töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi.
Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt saab töötada tööajavahemikuga, mis sisaldab kokkulepitud tunde, mis on alati garanteeritud, ja lisatunde, mida võib, aga ei pea tegema. Näiteks lepitakse kokku, et töötaja tööaeg on 0,25–0,75 või 0,5–1,0 koormust.
Lisatundide tegemises tuleb tööandjal ja töötajal omavahel kokku leppida. Lisatundide tegemine ei ole kohustuslik ja nendega nõustumine tuleb kirjalikus vormis kinnitada. Kuu lõpuks tuleb töötajale esitada ka graafik, kus on märgitud tehtud tava-, lisa- ja ületunnid. Ületunnitasu jääb kehtima ka paindliku lepingu puhul.
Näiteks on inimese paindlikus töölepingus kirjas 20 töötundi nädalas ja kuni 10 lisatundi. Kui ta töötab ühel nädalal 40 tundi, siis 10 tundi sellest on ületunnitöö. Selle eest tuleb maksta 1,5-kordset tasu või anda samaväärne vaba aeg, nii nagu on kehtinud senigi.
Paindliku tööaja kokkulepet on võimalik sõlmida kõigis sektorites ja kõigi töötajatega, kes seda soovivad ja vajavad. Ka paindliku tööaja kokkuleppe korral tuleb järgida kehtivaid töö- ja puhkeaja nõudeid ehk töötunnid ja lisatunnid kokku ei tohi ületada täistööaega.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liikme ja tööturu töörühma juhi Ain Käpa sõnul on tegu tööõiguse nüüdisajastamises viimase kümne aasta parima uudisega. «See ei võta midagi ära endiselt kellast kellani töötada soovijatelt, kuid aitab neid, kelle elu- ja töökorraldus vajab suuremat paindlikkust. Mõned on töötajaid alusetult ja vastutustundetult selle muudatuse suhtes hirmutanud, kuid üha enam töötajaid küsib oma tööandjalt paindlikkust ja tööandjad tahavad selles suhtes võimaluse korral vastu tulla, sest vajalike oskustega inimesed on kalleim vara.» Seda kinnitab Käpa sõnul fakt, et ettevõtted on majanduslangusele vaatamata oma töötajaid tööl hoidnud ja palgad on mahtude langusele vaatamata kasvanud. «Täname ja tunnustame riigikogu selle olulise otsuse vastuvõtmise eest,» lisas Käpp.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab pakkuda inimesele rohkem sotsiaalseid tagatisi, kui praeguse praktika puhul on tagatud. «Praegu oleme olukorras, kus tööandjad sõlmivad lisatöö tegemiseks sageli võlaõiguslikke lepinguid või töötatakse mustalt, ilma ravikindlustuse ja muude tagatisteta. Paindlik tööleping pakub aga samasuguseid õigusi nagu tavapärane tööleping – sealhulgas puhkust, ravikindlustuse ja miinimumtasu,» lisas Keldo.
Töölepingu paindlikumaks muutmine on olnud väga pikk, põhjalik ja kõiki osalisi kaasav protsess, millele eelnes katseprojekt jaekaubanduses aastatel 2021–2024.
Seadusemuudatusega taastatakse ka varasem pikaaegne iganädalase puhkeaja praktika, mille kohaselt iganädalane järjestikune puhkeaeg hõlmab ka igapäevast puhkeaega. See tähendab, et tavapärase tööaja arvestuse korral (st E–R töötamine) tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral (st graafikuga töö) 36 tundi. Selline praktika on Eestis kehtinud töölepingu seaduse loomisest alates.
Töölepingu seaduse muudatustega pöörati tagasi ka hiljuti seoses õppimiskohustuse vanuse tõstmisega jõustunud ja avalikkuses palju vastukaja saanud muudatus, millega hakkas 15–17-aastastele põhikooli lõpetanud alaealistele automaatselt kehtima tööaja piirang. Edaspidi võivad põhikooli lõpetanud alaealised töötada soovi korral ja vanema nõusolekul kooli kõrvalt kuni täistööajaga.
Allikas:
https://majandus.postimees.ee/8364517/oluline-seadusemuudatus-muutis-tootamise-paindlikumaks
