Puhkus uue TLS järgi

Seni on meie firmas kehtinud reegel (on olnud ka erandeid kokkuleppel), et töötajale nö ette põhipuhkust ei anta ehk siis töötaja saab puhkust vaid töötatud aja eest. Kas uue TLS järgi on firma võimalusel kohustatud töötajale (juhul kui staaži on üle aasta) andma põhipuhkuse kalendriaasta jooksul, vaatamata sellele, et kõik puhkuse päevad ei ole nö välja teenitud? Juhul, kui see nii on, siis kas on õigus kinnipidada töötaja lõpparvest see osa puhkusetasust, mis sai enam makstud? Näiteks kui töötaja võtab juunis välja kõik 28 päeva puhkust ning saab selle eest puhkuseraha, kuid siis augustis lõpetab lepingu.

Töötajal on tõesti uue TLS järgi õigus saada puhkus täies ulatuses kalendriaasta kestel ja
tööandjal on õigus lõpparvest kinnipidada väljateenimata, kuid puhkusetasuna väljamakstud
tasu.Kuna enamus töötajaid hakkabki siis ju puhkust ette saama oleks vist mõistlik töötajatel olukorda selgitada ehk on nad nõus võtma puhkust kalendriaasta eest vähem.
Näiteks kui tulin tööle 01.07.2009 siis 2010 aastal oleks mul õigus saada puhkust 14+28 päeva, aga võin ju võtta ka ainult 28 päeva.
Promleem ka siis kui lõpparve summa jääb väiksemaks kui tagasinõutav puhkusetasu.

Suur probleem ju, kui töötaja lahkubki (kaob ära) peale puhkust.Töötasu ka käes. millest siis kinni pidada .Kas tõesti mõeldakse, et tööandja peab hakkama seda raha kohtu kaudu tagasi nõudma.....

Milles teil probleem on huvitav? Kuidas siiani puhkuse andmine käis siis teie meelest, tööaasta eest tööaasta sees eksole, mis nüüd teisiti siis on - ainult tööaasta asendub kalendriaastaga. 2010 aastal tehakse jooksva tööaastaga tasaarvestus ja ei pruugi keegi puhata tulevikus ette.

praegu ei pea ette andma puhkust, aga uue seaduse järgi peab, praegu peab inimene pool aastat töötanud olema

Uue seaduse järgi peab ka inimene enne esmiest puhkust pool aastat tööl olema.

Mina saan ka aru, et kui töötaja puhkab suvel ja tahab kalendriaasta puhkuse välja võtta kuni 31.12. ,siis puhkab ju ette.

Puhkuse ettesaamaist esineb ka praegu, see polegi nii suur probleem.Probleem tekibki siis kui lõpparve summa jääb väiksemaks kui tagasiarvestamisele kuuluv puhkusetasu.Mina ise, töötajana, vaatan küll et ei saaks puhkust ette, sest kui üks kord töölt ära minna ei tahaks küll et pean midagi tagasimaksma.Enamus töötajaid ikkagi teab millise perioodi eest ta puhkust kasutab,see ju puhkuste ajakavas kirjas.

Töötan tootvas ettevõttes ja tihti on nii, et peale puhkust mõni töötaja on kadunud, uue töökoha leidnud.töötasu loomulikult käes.Kui selle seaduse järgi puhkust ette anda(kindlasti hakkavad töötajad seda nõudma),mis siis saab.Kui töötaja nii kaob ja millegiltki pole kinni pidada.Küsimus selles, kas tööandja on õigus puhkuse ette andmisest keelduda, kui töötaja seda küsib.

Õigust keelduda ei ole, küll aga saab poolte kokkuleppel puhkust jagada osadeks.Näiteks anda 14 päeva esimesel poolaastal ja 14 päeva teisel poolaastal.Puhkuste ajakavas tuleks siis nii ka kirja panna.Ajakava koostamisel lähtutakse ettevõtte vajadustest ja arvestada tuleb töötaja mõistlike soove ning jälgida erandeid.See nagu natuke leevendab asja.
Huvitav oleks teada, kuidas käsitleb maksuamet
ettemakstud puhkusetasu, mis jääb töötajalt tagasi saamata, kui lõpparvest pole piisanud ja tööandja seda siis näiteks mõne ameti kaudu välja ei nõua?Kas erisoodustus?Niisama saadud raha ju.