Artiklid

Üksikasjad

Töötukassa nõukogu andis heakskiidu sotsiaalminister Tanel Kiige plaanile tõsta töötutele makstavaid hüvitisi ning nüüd hakkab neid arutama valitsus. Hüvitiste tõstmine tähendaks kahe aasta peale 70 miljoni euro suurust lisakulu.

Töötukassa nõukogu kiitis kolmapäeval muude otsuste kõrval heaks sotsiaalministeeriumis koostatud töötute toetuste ettepanekud. Nii tõuseks töötuskindlustushüvitise suurus töötuse esimesel 100 päeval 50 protsendilt 60 protsendini senisest sissetulekust ja töötutoetus 35 protsendilt 50 protsendini töötasu alammäärast. Samuti võiks töötuskindlustushüvitis kõrge töötuse korral pikeneda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Edasi loe:
https://www.err.ee/1090072/tootuhuvitiste-tostmine-tahendaks-valitsusele-70-miljoni-eurost-lisakulu

Üksikasjad

Lugeja küsib:
Töötan kaubanduses ning meie kauplus oli märtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse põhiselt ning töötasime osalise tööajaga. Näiteks tuli mul aprillis kokku 50 töötundi. Kuna ka meie ettevõte on eriolukorra tõttu raskustes, vähendati meie palka 30% võrra. Kuna meil arvestatakse töötunde kvartalipõhise graafikuga ning aprillis oli meil vähe töötunde, siis uue töögraafiku järgi peaksime tunnid mais ja juunis "tasa tegema". Maikuus peaks meil kalendri järgi olema 167 töötundi ning kui meie töökoormust vähendati 30% võrra, peaksime töötama 117 tundi. Meil on aga töögraafikusse märgitud hoopis 145 tundi. Kas tööandja saab ühelt poolt meie töökoormust vähendada, kuid samas nõuda ületundide tegemist? Meil ei olnud võimalik aprillis tööl käia ja tunde täis teha, kas tööandja saab neid tunde nüüd mais ja juunis nõuda?

Edasi loe:
https://www.tooelu.ee/et/uudised/2653/kas-eriolukorra-ajal-tegemata-jaanud-tootunnid-tuleb-jarele-tootada

Üksikasjad

Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku hüvitada ka juunikuu saamata töötasud kokku 50 miljoni euro eest, kuid seda tunduvalt rangematel tingimustel. Meetme pikendamine juuli või augustini vajaks lisaraha. Ametiühingute keskliit peab vajalikuks tõsta ka töötute hüvitist. Kui mõlemaks raha ei jätku, tuleks eelistada töötuid, leiab ametiühingujuht Peep Peterson.

Märsist mai lõpuni said eriolukorra tõttu hätta sattunud ettevõtted taotleda töötajale kuni kaheks kuuks kuni 1000-eurost sissetulekuhüvist ettevõtte 30-protendilise käibelanguse, töömahu ja palga vähemise korral.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1089314/tootukassa-taotleb-palgahuvitise-jatkumist-senisest-rangematel-tingimustel

Üksikasjad

Statistikaameti andmete alusel oli 2019. aastal palgatöötaja keskmine brutotulu kuus 1317 eurot, mis on 83 eurot rohkem kui aasta varem. Kuu keskmine brutotulu suurenes aastaga 6,7%.

Palgatöötaja keskmine brutotulu kuus oli kõige suurem Harju maakonnas (1469 eurot) ja kõige väiksem Ida-Viru maakonnas (1054 eurot). Enamikus maakondades oli see 1100–1200 eurot. Keskmisest kiiremini kasvas tulu Tartu (7,3%), Viljandi (6,9%) ja Harju maakonnas (6,8%).

Edasi loe:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-060

Üksikasjad

Palgatoetuste pikendamist takistab kasvav kõhklus töötukassa nõukogus, kus valitseva hinnangu järgi osutuks pikendamine reservidele nii kulukaks, et töötutele hüvitiste maksmiseks raha jääb napiks. Seega kui valitsus tahab palgatoetust pikendada, tuleks selleks ka lisaraha eraldada.

Loe pikemalt Äripäeva veebist:
https://www.aripaev.ee/uudised/2020/05/12/palgatoetustega-jatkamine-nouab-valitsuselt-kumneid-miljoneid-lisaraha?utm_source=copypaste

  1. Ametiühingud: Töökohtade säilitamiseks tuleb palgahüvitistega jätkata
  2. Koroonaaeg suurendab Euroopas võõrtöölistega seotud pingeid
  3. Tanel Kiik tahab töö kaotanutele juba suvest paremaid hüvitisi. Kas töötukassa jaksab?
  4. Ekspress Grupi firmad on saanud ligi 800 000 eurot töötukassa hüvitist