Artiklid
- Üksikasjad
Tööandjate keskliit teatab, et eile toimunud alampalga läbirääkimistel ametiühingute keskliiduga ei jõudnud pooled kokkuleppele järgmise aasta alampalga suuruses ning alampalk jääb 2009. aastal 2008. aasta tasemele, mis on 4350 krooni kuus.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalka ei ole süveneva majanduskriisi ajal võimalik tõsta, kommenteeris läbirääkimisi tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Ametiühingutele on korduvalt selgitatud, et ettevõtete palgafond järgmisel aastal võrreldes tänavusega väheneb ja sellises situatsioonis tähendab alampalga tõstmine vaid üht madalamatel palgaastmetel asuvate töötajate ulatuslikke koondamisi. Õhukest palgafondi on kõigi töötajate vahel niigi keeruline jagada, seega säilitatakse alampalga tõstmisel töökohad kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele ja alampalga saajad jäävad töötuks, selgitas Kriis.
Käesoleval aastal tõusis alampalk 21% võrra, samal ajal jäi keskmise palga tõus alla 15%. Alampalga suhe keskmisesse palka on tänavu suurenenud 33%-lt 35%-ni, mis tähendab, et alampalga saajate sissetulekud on tänavu kasvanud kiiremini, kui teistel palgasaajatel, lisas Kriis.
Tema sõnul hindab tööandjate keskliit kõrgelt partnerlust ametiühingute keskliiduga. Tööandjate ja ametiühingute läbirääkimiste tulemusena on alampalk kahe aasta jooksul tõusnud 45% võrra ja jätkab tõusmist ka tulevikus sõltuvalt sellest, millal riik väljub majanduskriisist.
Lisainfo Tarmo Kriis (699 9301)
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade 10. detsember 2008
- Üksikasjad
Harri Taliga
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees
Kas Eesti võiks alampalgast loobuda?
Minu selge ja ühemõtteline vastus on - kindlasti mitte! Esiteks on alampalk absoluutne miinimum, millest vähem kellelegi maksta ei tohi. Sellise miinimumi kaotamine ei parandaks mitte kuidagi ühegi töötaja olukorda.
Teiseks on Eestis väga palju sotsiaalselt vastutustundetuid tööandjaid, kellele ainus nurgakivi palga maksmisel ongi üleriigiline alampalk. Kui palgasüsteemid tagavad töötajale ainult alampalga, siis tegutsevad tööandjad ise selle nimel, et üleriigiline alampalk säiliks kaua.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://www.aripaev.ee/4161/arv_kysitlus_416101.html
(originaalartikli viitelt).
- Üksikasjad
Kui kõik läheb plaanipäraselt, töötavad praegune tööturuamet ja töötukassa 2009. aasta 1. maist ühinenud asutusena, koondades end alla kogu tööturgu puudutava tegevuse.
Tööd otsiva inimese jaoks muudab see olukorra selgemaks, kuna kõigi tema soovide ja vajadustega tegeleb üks asutus, lubas valitsus eelmisel nädalal. Samaks jääb ka tööturuteenuste ja -toetuste valik ning kättesaadavus.
Töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmine, samuti tööturukoolituse, karjäärinõustamise ja teiste teenuste pakkumine jätkub.
- Üksikasjad
Sain kirjaliku koondamisteate. Pakuti teist tööd, aga seda ma ei soovinud vastu võtta. Firma maksab hüvitisena kahe kuu keskmise palga. Telefon, millele vastamine oli üks tööülesannetest, suunati mujale ja ma ei saa sellele enam vastata. Minu küsimused:
Ilona Torn, tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist:
Kas mul on õigus enne koondamist puhkus välja võtta?
Puhkust saab töötaja puhkuste ajakava põhjal, mille tööandja koostab iga kalendriaasta kohta ja teeb teatavaks jaanuaris. Poolte kokkuleppel võib ajakava muuta. Kui tööandja pole puhkuste ajakava koostanud puhkuseseaduse § 15 1. lõike järgi, on töötajal õigus sama paragrahvi 4. lõike alusel jääda puhkusele enda valitud ajal, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.
Asjaolu, et tööandja on töötajat teavitanud koondamisest, ei takista töötajat minemast puhkusele, kui puhkuste ajakava seda ette näeb. Kui töötajal jääb puhkus kasutamata, siis puhkuseseaduse § 25 järgi on töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest.
Kas mul on võimalus ise otsustada, kas soovin pärast koondamisteate saamist lahkuda töölt päevapealt või olen kohustatud käima tööl kaks kuud?
Kui tööandja on teavitanud töötajat koondamisest, lõpetatakse tööleping tööandja algatusel töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel töötaja koondamise tõttu.
Nimetatud alusel töölepingu lõpetamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale lepingu lõpetamise hüvitist TLSi § 90 1. lõike järgi. Kui aga töötaja soovib töölepingu lõpetada omal algatusel, lõpetatakse tööleping TLSi § 79 alusel, mis on töötaja algatusel töölepingu lõpetamine. Sel juhul töölepingu lõpetamise hüvitist TLSi järgi ei saa.
Kui aga töötaja, olles saanud tööandjalt koondamisteatise, lahkub töölt omavoliliselt päevapealt avaldust esitamata, on tööandjal TLSi § 118 lg 1 kohaselt õigus nõuda töötajalt hüvitist kuni tema ühe kuu keskmise palga ulatuses. Päevapealt saab töölepingu lõpetada TLSi § 76 alusel poolte kokkuleppel. Nimetatud alusel ei ole töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu lõpetamise hüvitist ette nähtud.
Kas minu tööülesandeid on muudetud (telefoni suunamine) ja kas see on seaduslik?
TLSi § 26 lg 1 punkti 4 järgi on tööülesannete kirjeldus töölepingu tingimuste kohustuslik nõue. Töölepingute tingimusi võib harilikult muuta poolte kokkuleppel. TLSi § 70 järgi vormistatakse töölepingu tingimuste muutmine kirjalikult töölepingus. Muudatusele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja.
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Olen internetist lugenud väiteid, et koondamisteadet saab anda ka puhkuse, haiguse ja teiste piirangute ajal. Ometi ütleb töölepingu seaduse § 68 lg 4, et on keelatud ette teatada koondamisest ajal, mil on kehtestatud osaline tööaeg. Minuga just nii juhtuski ja arvan, et minu õigusi on rikutud. Aga kuna öeldakse, et paragrahv on kõver, siis mine sa tea. Kellel on õigus ja mida soovitate teha?
Küsijal on õigus töömahu või tellimuste vähenemise puhul antava osaliselt tasustatava puhkuse või osalise tööaja rakendamise ajal on koondamisteate andmine keelatud. Eelnimetatud puhkust ja tööaega saab kasutada ainult erandkorras, siis, kui tööandjal ei ole ajutiselt tööd anda, kuid edaspidi töö jätkub.
Inimesed eksivad vahel, arvates, et iga tööandja algatusel toimuv töölepingu lõpetamine on koondamine. Seetõttu peetakse ka iga lepingu lõpetamisest etteteatamist kõnealuse erandliku puhkuse või osalise tööaja korral keelatuks. Keeld kehtib siiski ainult töölepingu seaduse § 86 p 3 töötajate koondamine suhtes.
Küsijal on võimalik vaidlustada koondamisteate andmine keelatud ajal ja nõuda hüvitist etteteatamistähtaja rikkumise eest TLS-i § 87 lg 2 alusel.
Töötaja võttis enne nn dekreetpuhkusele minekut välja kogu saadaoleva korralise puhkuse. See oli 2005. aasta novembris. Vahepeal pole ta tööl olnud, septembris 2008 jäi uuesti dekreeti ning tõi tööandjale rasedus- ja sünnituslehe. Samal ajal soovis ta kohe välja võtta ka puhkepäevad esimese lapse sünnituslehe aja eest (12 kalendripäeva). 2005. aastal oli tema tunnitasu 19 kr. Nüüd on tunnitasu ja palga alammäär muutunud. Kuidas oleks pidanud arvutama talle nende päevade eest puhkusetasu?
Kui töötaja ei ole töösuhte peatumise (puhkuse, lapsehoolduspuhkuse või rasedus- ja sünnituspuhkuse) tõttu üle 12 kuu tööl käinud ega palka saanud, tuleb tema töölepingus näidatud palgamäära korrigeerida palga alammäära muutumise indeksiga. Indeks arvutatakse puhkusetasu maksmise vajaduse tekkimise ajal kehtiva palga alammäära jagamisel töösuhte peatumise ajal kehtinud alampalgaga. 2005. aasta alampalk oli 2690 krooni kuus ja 15.90 krooni tunnis, tänavu on see vastavalt 4350 ja 27 krooni.
Indeksi väärtus on järelikult 1,698 (27.00 : 15.90) ja töötaja korrigeeritud palgamäär, mis on ka tema puhkusetasu arvutamise aluseks, 32.25 krooni tunnis (19 x 1,698).
Saadud tunnitasu järgi tuleb arvutada puhkusele jäämise kuu eeldatav kuupalk, s.t tunnitasu korrutatakse konkreetse kuu normtundide arvuga. Septembris tuli täistööaja korral töötada 176 tundi, järelikult oli kuupalk 5676 krooni (176 x 32.25).
Puhkuse päevatasu leidmiseks jagatakse see kuupalk sama kuu kalendripäevade (v.a riigipühad) arvuga ja saadud keskmine kalendripäeva tasu korrutatakse puhkusepäevade arvuga.
Küsija keskmine kalendripäeva tasu on septembris 189.20 krooni (5656 : 30) ja 12 puhkusepäeva eest pidi ta saama 2270.40 kr, millest arvutatakse maha maksud.
Lehekülg 1457 / 1653