Haigusleht ja välismaal viibimine

Milline seadus keelab haiguslehel olles (näiteks käsi kipsis) välismaale minemise, näiteks kuhugi sanatooriumisse või kuurorti?

Miks peaks seda keelama?
Ravikindlustuse seadus keelab ainult, et töövõimetuslehel olles ei tohi tööd teha, siis ei maksta välja hüvitist.

kipsis või kipsita, inimene peab oma tervise huvides käima kuurortis, muda- ja soolavannides, hingama värsket soojamaa õhku.
haigusleht ei tähenda kodus linade vahel lösutamist.

Mulle just perearst ütles, et ei tohi. Mingile seadusele ei viidanud.

Nii palju oli ainult kirjas, et ei tohi ravirezhiimi rikkuda. Välismaal viibimise kohta ei olnud tõepoolest midagi kirjas.

Rikkuda ei tohi sa neid §60 punkte haigushüvitise saamise pärast, kui välismaale sõiduga mõnda punkti eirad jääd lihtsalt töövõimetushüvitisest ilma.

Ravikindlustuse seadus
§ 60. Ajutise töövõimetushüvitise saamise õiguse piirang
(1) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui:
1) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus;
2) kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse (RT I 2001, 3, 6; 2002, 90, 521; 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) alusel kehtestatud korras või arsti tehtud ekspertiisiga tuvastatud joobeseisundist;
3) kindlustatud isik või põetatav isik eirab arsti määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu on tervenemine takistatud;
4) kindlustatud isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta;
5) kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu;
6) [kehtetu - RT I 2004, 89, 614 - jõust. 1. 01. 2005]

(2) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.

(3) Kui kindlustatud isik või hooldatav isik ei ilmu määratud ajal arsti vastuvõtule ilma mõjuva põhjuseta, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast alates.

(4) Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ajutine töövõimetus algab hetkel, millal kindlustatud isik on:
1) palgata puhkusel;
2) põhi- ja lisapuhkuse ajal hoolduslehel;
3) lapsehoolduspuhkusel;
4) osaliselt tasustataval puhkusel;
5) lapsendaja puhkusel.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud juhtudel tekib kindlustatud isikul õigus saada hüvitist alates päevast, millal ta asub või on kohustatud asuma täitma töö- või teenistuskohustusi.

(6) Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist. Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.