Sissetuleku(töötasu)arestimine st.kinnipidamise teostamine raamatupidaja poolt

Kas keegi oskab arusaadavalt ja lihtsas eesti keeles selgitada 01.01.2006 muutunud kinnipidamise korda. Ma mõtlen kohtutäituri poolt saadetud sissetuleku arestimise akti, mille alusel tuleb raamatupidajal kinnipidamist teostada. Kuidas täpselt see kinni peetav summa saadakse. See selgitav jutt mis Maalehes oli, on täiesti arusaamatult kirjutatud juristi poolt, kes tegelikust arvestusest ei tea vist midagi.

Põhiline muudatus on, et kui enne pidi võlgnikule väljamaksuks jääma 80% alapalgast, siis nüüd tõusis see alampalgale. Kõik ülejäänu on sõltub juba konkreetsest juhtumist ja arusaamatuste korral on tark nõu pidada kohtutäituriga. Samuti ei tee paha, kui võtta ette täitemenetluse seadustik ja see ise hästi aeglaselt läbi lugeda

kohtutäitur ise kirjutab teatele kuidas ja palju peab kinni pidama.

Kahjuks on need meie täiturid nagu on! Mina näieks helistasin 3 täiturit läbi ja igaüks rääkis eri juttu !!! Kuigi aktid olid põhimõtteliselt ühesugused... nii, et soovitaksin kohtutäituriteg apigem maile vahetada, et saaksite end hiljem kaitsta!

Eks ta õigem oleks muidugi Sest kogemus näitab, et ka ühega mingis asjas kokku leppinud, võid järgmine kord kuulda, et see asi ei käi mitte nii vaid hoopis teisiti...

Kas te annaks täpsemat infot milline seadus on muutunud al.01.01.2006.seoses kinnipidamistega?

PALGASEADUS
§36. Kinnipidamised palgast

(1) Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada:
1) seadusega kehtestatud makse;
1(1)) täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
2) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel;
3) muid seadusega ettenähtud summasid.

(2) Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.

(3) Palgale sissenõude pööramise ulatuse sätestab täitemenetluse seadustik.

(4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras.

(5) Töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse §-de 82 lg.2, 84 lg.1, 87 lg.2, 90, 110 lg.3 ja 113 lg.3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, käesoleva paragrahvi 1.lõike punktis 2 ja 2.lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid.

TÄITEMENETLUSE SEADUSTIK (RTI, 19.05.2005, 27, 198) §132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
(1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

(2) Kui võlgnik peab seadusest tulenevalt üleval teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Muutus palgast kinnipidamise kord
09.03.2006 Helve Toomla, Eesti Ametiühingute Keskliidu jurist

1. jaanuarist jõustunud palgaseaduse muudatus täpsustab, kui palju raha on võimalik töötaja palgast kinni pidada.....

www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=5185