arestimise akt

Kas töötasu arestimise akti alusel peab inimesele kätte jääma 3000 krooni ka siis kui ta ei tööta täiskohaga.

Mul oli sama küsimus seoses töötajaga, kes töötab 0,5 koormusega. Kohututäitur ütles, et kui on 0,5 kohta, siis peab kätte jääma 1500 krooni.

See "kättejäämine" ei ole nii üheselt mõistetav, nagu mõni kohtutäitur tahab seda näha. Olen sellest pikalt-laialt raamatupidaja.ee foorumis kirjutanud. Üks kohtutäitur oli nii tubli, et oma arestimisaktis seletas kogu kinnipidamiste käigu prg. toetudes ja mina tegin endale selle selgeks, varustasin numbriliste näidetega ja pakkusin foorumis oma abi "abi pakkuja" nime all. Igal juhul tuleb arvestada, et maksud tuleb kõigepealt maha võtta j a siis vaadata palju kätte jääb ja kui min. ei jää, siis maha võtta ei saa

Leidsin oma märkmed üles, vast saate abi
"...Sissetuleku arestimisel ei loeta sissetuleku hulka makse ega kohustusliku kompensatsiooni, ravikindlustuse ning töötuskindlustuse makseid (alus:Täitemenetluse seadustik prg 130 lg4).
[Järelikult, kõigepealt maksud maha ja siis vaatame netosummat]
Sissetulekut ei arestita,kui see on väiksem, kui kuupalga alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust.
[Kui 3000 kr arvestada maksud maha jääb summa väiksem, kui palgaalammäär,s.o. 3000 kr,järelikult, kui inimesel on min palk, siis midagi kinnipidada ei saa]
Sissetuleku osast, mis ületab mittearestitavat summat, võib kuni 5 palga alammäära suurusele summale vastavale osale arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel,et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust (TMS prg.132)
[See on küll pikk ja segane,aga maakeeli oleks vist nii : kui palk on 20 000, võtad selleest maksud = 4540kr , võtad maha 3000 ja allesjäänud osa 12460 ei ületa 5*3000,s.t.15000, siis on sul õigus korraga kinnipidada 2/3 sellest jäägist,s.o. 8307. Kui palk on näiteks 5000,siis maksud = 660 kr, jääb neto 4210-3000=1210 (väiksem kui 15000); 1210*2/3=807, see ongi kohtukullile kuuluv summa]
Kui võlgnik peab üleval teist isikut või maksab talle eletist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra kuupalga alammäärast
[Tähandab iga ülalpeetava kohta võib maha võtta täiendavalt 1000 krooni, kuid arvestada tuleb alljärgnevaga:]
Töötasust kinnipidaja ei või iseseisvalt muuta kinnipeetavat summa suurust. Kui võlgnikul on ülalpeetavad, siis peab sellest informeerima kohtutäiturit, kelle pädevuses on muuta arestimisakti andmeid. Ebaõige arestimis akt kehtib võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku ja võlgniku vahelises suhtes seni, kuni see tühistatakse ja kuni võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik saab tühistamisest teada.(TMS prg.114 lg5)
[Maakeeli: kui on lapsed, siis teata kohe täiturile, siis võib olla jõuab uus paber enne palgaarvestuspäeva kohale; ise seda 1000 lapse kohta rakendada ei või].....