tööajanorm ja ületunnid

Selles just ongi küsimus, et kokku lepitud töölepinguga võib olla ületunnitöö, aga siis peaks ta ka ju nii töölepingus kirjas olema (mitte lihtsalt kui tööaeg) ja siis peaks selle eest olema kokkulepitud ka hüvitamise viis: lisatasu maksmine või vaba aja andmine. Minu jaoks on aga praegu kujunenud olukord, kus olekski nagu normaaltööaeg 47 tundi nädalas ja sellest ei loeta midagi ületööks ega ka hüvitata loomulikult midagi. Mis tähendab ühtlasi ka seda, et minu kuupalga määr on teglikust nö väiksem, kuna riikliku tööajanormi (40 tundi nädalas) järgi töötades saaksin ilmselt kätte raha ligi seitsmendiku võrra vähem. Samas tegin mina oma otsuse erinevate töökohtade vahel valides ka ju selle põhjal, kus on mulle tasuvam ja soodsam töötada (kuigi mitte ainult selle põhjal). Ega arvestanud sellega, et tegelikult saan oma palga kätte ainult tänu ületundidele. Algselt lubati mulle ka igapäevane ühetunnine lõuna, mis pärast tegelikkuses muutus mõneminutiliseks kiirsöömiseks töö käigus, mistõttu tööpäevad olematu lõuna arvelt veelgi pikemaks venivad.

sul on õigus. Töölepingus peab märkima tööajanormi, kuid see ei tohi ületada riiklikku tööajanormi.

Lepingus oleks ikka pidanud juba alguses märkima, et 40 tundi on tööajanorm ja 7 ületunnid. Ning ületunnid tasustatakse ka vastavalt. Soovitan tööinspektsiooni poole pöörduda.

need on selgelt ületunnid ja nende eest tuleb maksta juurde.sellel juristil on õigus,et võib olla 48 tundi aga ta unustas tööandjale öelda ,et nende 8 ületunni eest tuleb juurde maksta või peab palk kohe kõrgem olema.Reeglina ei kirjutata töölepingusse tööaega koos ületundidega.Nende kohta on seaduses punkt olemas ja seda tuleb järgida.

Seaduse kohaselt on tööandja kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. Seadus ei näe ette, kuidas tööandja tööaja arvestust peab pidama. Tööandja võib seda teha tööajafondi või mõnel muul alusel.

miitsy
Ise räägid, et tööleping sai tööinspektsiooni juristi poolt üle vaadatud ja kõik korras sellega.

Meile siin räägid lepingu ühest väikesest lausest aga mitte sellest kuidas on selliste tundidega töö tasustamine kirjas ja muu sinna juurde kuuluv. Ühest vastust võid siit ootama jäädagi, sest iga üks vaatab teemat oma mätta otsast. Mina ei näe näiteks mingit suur probleemi siin, sest alati on olemas erand juhud.

Küsisin tööinspektsiooni juristilt telefoni teel vaid selles osas nõu, kas selline tööaja määr on seaduslik, lepingut juristile näitamas ei käinud. Ja muidugi on alati erandjuhud, aga reeglina kipuvad tööandjad raha oma kasuks arvestama ja niisama ei maksa keegi midagi peale. Samas, kui on seadusandlik alus, siis enamik tööandjaid siiski arvestab seda.

Ja veel. Tahtsin omale asjad põhjalikult selgeks teha, et osata vajadusel edaspidi targem olla. Aga mis puutub siit saadud infosse, siis suur tänu kõigile vastajaile. Sain teada, mida vajasin ja info polnud sugugi vastuokslik, kuigi igaüks vaatas asja oma mätta otsast

Minul nt kestab üks vahetus 18h,olen klienditeenindaja - kassapidaja.Vaba graafik,vahel on nädalas tunde 49,vahel vähem.Kuus normtunde pidi olema 176.Kas 18h vahetus on lubatud?Kusjuures otsest söögivaheaega ei ole,lepingus on küll märgitud,no arusaadav,et kedagi on vaja leti taha.Aga kas 18h keelatud ei ole seaduse poolt?