Rase ja vallandamine

Tere.
Kas rasedat saab vallandada katseajal tuues põhjuseks ühe keele mitte oskamise?

EV Töölepingu seaduse paragrahv 92. Töölepingu lõpetamine raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last:
(1) Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping raseda või isikuga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, välja arvatud paragrahvi 86 punktides 1-2, 5-8 (5.katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu);ja 11 ettenähtud alusel.
(2) Töölepingu lõpetamine käesoleva paragrahvi 1.lõikes mainitud töötajatega paragrahvi 86 punktides 1-2 ja 5-8 ettenähtud alustel on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul.
Ülaltoodust lähtudes küsige tööinspektori nõusolek.

Võib lõpetada töölepingu rasedaga katseajal, katseaja ebarahuldavate tulemiste tõttu aga seda TI nõusolekul.

Kui mingi võõrkeele oskus on sellel ametikohal vajalik ning sellest oli töölepingu sõlmimisel juttu või on see kirjas ametijuhendis, siis on see piisav põhjus töölepingu lõpetamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Seda ka rasedaga tööinspektori nõusolekul.

me räägime siin kateseaja ebarahuldavatest tulemustest. palun öelge mulle, mis TULEMUS on ühe võõrkeele mitteoskamine?

seega ühe võõrkeele mitteoskamine pole katseaja ebarahuldav tulemus.

kui töölepingu lõpetamine sellistel alustel TVK-s vaidlustada, tuleb tööandjal lepingu lõpetamise alus tõestada. kui ta seda ei tõesta, on tegemist töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega ning tööandjal tuleb maksta töötajale hüvitiseks kuni kuue kuu keskmine palk. TVK-s või kohtus ei piisa sellest, kui tööandja teatab, et töötaja ei saanud oma tööga hakkama.
Tulemus peab olema mõõdetav.
Lugege kohtulahendeid. Ka TVK selleteemalised ostused tasub läbi lugeda.
Tööandjal on mugav vabaneda töötajast katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu päeva pealt, kuid kohtu- või TVK vaidluses sellest ei piisa.
Tänan.

to möödamineja
Kui ikka töölepingu sõlmimisel sellele kohale on üheks vajalikuks oskuseks olnud mingi võõrkeele oskus ja töötaja seda ei valda nii kuis peaks siis on tegemist küll ebarahuldava töö tulemusega ja võimalik ka katseajal tööleping lõpetada vahe rasedal selles ongi, et nõusoleku peab andama tööandjale tööinspektor. Mille jaoks siis katseaeg teie meelest mõeldud on ikka selleks, et kontrollida töötaja sobivust sellele kohale.

Õige, igat asja on võimalik töövaidluskomisjonis vaidlustada kuid kas ka võita? Mis te arvate kui näiteks Eesti Energia telefoniteenindaja ei oska piisavalt vene keelt, et klientidest aru saada ning neid abistada? Või ei oska eesti keelt? Kas te arvate, et tööandjal on aega oodata mitu kuud, mil teenindaja keele selgeks saab? Aga kui ei saagi ning keeleoskamatus toob kaasa klientide kasvava pahameele? Tööandja maksab palka täna ning soovib selle eest tulemust ka kohe täna, mitte aastate pärast. Kõigile vähegi tegijatele personalitöötajatele on ammu selge, et töölepinguseadus ning sellest jäigalt kinni pidavad töövaidluskomisjonid ning nende otsused on ajast ja arust. Lisaks töölepinguseadusele tuleks lugeda ka võlaõigusseadust ja EL direktiive. Julgen väita, et nii umbes 70% töövaidluskomisjoni otsustest saavad kohtus teise lahenduse. Muideks, selle kohta ei ole mitte keegi statistikat teinud, aga võiks teha! Lihtsalt paljud tööandjad ei viitsi aega raisata ja mööda kohtuid joosta, pigem lepitakse olukorraga.

austan teie arvamust, minu lugupidamine
kuid tasub ikkagi lugeda:
www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-46-99
Tööandjal on õigus lõpetada TLS § 101 lg 1 kohaselt tööleping § 86 p-s 4 ettenähtud alustel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ja tervise tõttu. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta, et tööandjal on eelnimetatud õigus vaid siis, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega. Töötajate teadmiste hindamine võib olla küll aluseks nende tööülesannete täitmise kvaliteedi kontrollimiseks töö käigus või muude töökorralduse parendamise abinõude rakendamiseks, kuid mitte töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Kui täiendkoolitus jäi tulemusteta, siis tuli teha sellest vastavad järeldused. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei tõendanud, et kostjad ei saanud oma tööga hakkama. Seaduse mõtte kohaselt ei tähenda tööandjale antud õigus hinnata töötaja tööoskusi seda, et ainuüksi töötaja teoreetiliste teadmiste kontrollile tuginedes saaks tööandja lõpetada töölepingu TLS § 86 p 4 alusel.

veel üks huvitav lahend:
www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-20-00

Leian, et sinu poolt toodud näited ei kajasta küsimuses kajastatud situatsiooni. Esimesel juhul on tegu §86 punktiga 4, küsija case puhul aga §86 punktiga 5. Teine näide räägib küll katseajast ja seal oli ehk tõesti raske töötaja töötulemusi hinnata. Keeleoskusega on asjad vähe teised - alati on võimalik tellida erapooletuid keeleteste või kontrollida suhtlemisosakust igapäevastes töösituatsioonides. Ka klinentide kaebused on piisavaks argumendiks, et otsustada töötaja sobivuse kohta. Leian, et hetkel jookseme ajas ette. Nõusoleku töölepingu lõpetamise kohta annab tööinspektor, kes minu kogemuste põhjal võtab selle raseda töötajaga ise ühendust, vestleb temaga, selgitab välja kõik asjaolud ning alles siis otsustab, kas ta annab oma nõusoleku või mitte.

loomulikult, küsimus oli, kas rasedat saab vallandada katseajal tuues põhjuseks ühe keele mitte oskamise.
vastus on, et rasedaga töölepingu lõpetamine § 86 punkt 5 alusel on lubatud üksnes tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul. seaduse järgi võib tööandja kateajal töötajaga töölpeingu lõpetada, tuues põhjuseks katseaja ebarahuldavad tulemused.
aga...
miks ma tõin välja need kaks kohtulahendit. selle pärast, et kui tegemist on vaidlussituatsiooniga ükskõik kas siis kohtus või TVK-s, tuleb tööandjal töölepingu lõpetamise aluseks võetud ebarahuldavad tulemused tõendada, st katseaja ebarahuldav tulemuse hinnang ei saa olla subjektiivne ja tugineda tööandja suvale.
kuna siin väideti:

//Kõigile vähegi tegijatele personalitöötajatele on ammu selge, et töölepinguseadus ning sellest jäigalt kinni pidavad töövaidluskomisjonid ning nende otsused on ajast ja arust//
//Julgen väita, et nii umbes 70% töövaidluskomisjoni otsustest saavad kohtus teise lahenduse.//

Seadus (ka Töölepingu seadus) ongi ju see, millele tuginedes saab õigusruumis objektiivselt suhelda. nagu lahenditest selgub, saavad asjad ka erineva astme kohtus erineva lahenduse (samas ei tasu alahinnata TVK-d).
selles ongi asja point- teema algatajal on võimalik lugeda erinevaid arvamusi ja teada ka erinevatest võimalustest tekkinud situatsioonis. kui ta tunneb, et talle on liiga tehtud ja tegelikult ei ole tema töö tulemustes midagi puudulikku ja võõrkeele oskamine ei ole tulemuste saavutamiseks oluline, siis on töölpingu lõpetamise põhjus hoopis muus...
seda tuleb ette.
teemaalgatajal oli põhjust esitada küsimus, inimestel on põhjust avaldada arvamust. ma räägin kaasa kogemuse põhjal, Tsura, võidetud kogemuse põhjal. Ega TVK-s rumalad konservatiivsed kuivikud istu, kohtust rääkimata.