Kas TVK või KOHUS

INDIVIDUAALSE TÖÖVAIDLUSE LAHENDAMISE SEADUS
www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12766143
§ 4. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad organid
(11) Töövaidluskomisjonides ei lahendata vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ületavad 50 000 krooni.

TVK ei võta avaldust lahendada, kui rahaline nõue ületab 50 000 krooni.

Kas keegi teab palun öelda, kas siin võetakse nõude aluseks ainult saamata jäänud tasud tööandjalt, või peetakse rahalise nõude all silmas saamata jäämud tasusid kõigi nõutavate hüvitiste ja viivistega?

Minu saamata jäänud töötasu jääb alla 50 000, kuid kui liita neile saamata jäänud tasudele viivised ja ka seadusest tulenev hüvitis, ületab kogunõue 50 000 krooni.
Ma ei teagi, kas pean panema avalduse kokku Töövaidluskomisjonile või kohtule.
Olen hästi tänulik vastajatele.

Minu arust on nii, et üks nõue on niiöelda see, mida nõuad ühe avalduse peal. Võid teha kaks nõuet, ühe peale palga nõue oma summaga ja teise peale viivised ja kasvõi kolmandale hüvitused.

Töövaidluskomisjon lahendab kuni 50 000krooniseid nõudeid | 05.12.2005

Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Uuest aastast jõustuvad individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse muudatused, mille kohaselt ei lahendata töövaidluskomisjonides enam vaidlusi, mille rahalised nõuded on üle 50 000 krooni.

See tähendab, et alates 1. jaanuarist06 ei võta töövaidluskomisjon menetlusse töövaidlusavaldust, milles esitatakse teisele poolele 50 000 krooni ületavaid rahalisi nõudeid.

Vastavalt seadusele peab töövaidluskomisjonile esitatavas rahalise nõude avalduses olema märgitud nõudesumma. Kui avalduses esitatakse mitu erinevatel alustel rahalist nõuet, näiteks maksmata palgas ja hüvitistes, võtab töövaidluskomisjon avalduse menetlusse ainult siis, kui rahalised nõuded kokku ei ületa 50 000 krooni. Seega, kui nõue jääb alla 50 000 krooni, on võimalus pöörduda avaldusega töövaidluskomisjoni, kui aga ületab, tuleb pöörduda hagiavaldusega maakohtusse.

Töövaidluskomisjonides töövaidlusasjade lahendamise praktika näitab, et enamik avaldusi sisaldavad töötajate rahalisi nõudeid.

Maksmata palga nõuetena on sagedamini maksmata lisatasud õhtuse ja öötöö eest, samuti ületunnitöö lisatasud. Sageli kasutavad töötajad maksmata palga nõudmiseks seaduses ettenähtud kolmeaastast aegumistähtaega.

See tähendab, et töövaidluskomisjonile ei esitata avaldust mitte pärast maksmata palga fakti ilmnemist, vaid alles siis kui aegumistähtaeg hakkab mööduma.

Teine märkimist vääriv muudatus on seaduses töövaidluskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise arusaadavamaks sätestamine.

Kui siiani ei olnud päris selge, kummal poolel kohtumenetluses üks või teine isik on, siis nüüd sätestab seadus selgelt, et hageja on töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik, näiteks töötaja ja kostja on kohtule taotluse esitanud pool, näiteks tööandja.

Seadust on täiendatud ka töövaidluskomisjoni otsuse jõustumise osas. Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei ole esitanud avaldust edasi arutamiseks maakohtusse.

Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud otsusega selle vaidlustamata osas.

Uus on seaduses ka see, et poolte taotluses lisab töövaidluskomisjon otsusele jõustumismärke.

Allikas: Äripäev

Tänud Heilile!
Täpsustan veel üle.
Kas ma saan õieti aru, et võin Töövaidluskomisjonile esitada kaks ja rohkem nõuet (avaldust) ühel ajal?
Kas on võimalik, et minu avaldusi arutatakse ühel istungil? Sest ma tean, et mitme inimese avaldust ühe tööandja vastu on arutatud samaaegselt ühel istungil.

Oot-oot, kas siis polegi võimalik esitada mitut avaldust samaaegselt?
Äripäeva artiklis on kirjas: Kui avalduses esitatakse mitu erinevatel alustel rahalist nõuet, näiteks maksmata palgas ja hüvitistes, võtab töövaidluskomisjon avalduse menetlusse ainult siis, kui rahalised nõuded kokku ei ületa 50 000 krooni. Siin räägitakse mitmest nõudest ühes avalduses.
Millised oleks siis ikkagi minu võimalused?
Aitäh Imelikule amuti.

Usun, et tööandja saab sinu kavalusest aru ning palub need avaldused summeerida. Kui summa üle 50 000, siis töövaidluskomisjon ei aruta. Samas pole kindel, et töövaidluskomisjon tööandja avaldust aktsepteerib.
Näiteks mul oli märtsikuus töövaidlus, kus töötaja nõudeks oli hüvitus 6 kuu keskmise palga ulatuses, mis oleks ületanud süle ja seljaga 50 tuhande piiri. Minu avaldust jätta töötaja kaebus läbi vaatamata ei aktsepteeritud.

Ma võin esitada kaks avaldust selge vahega, enne üks ja siis teine, kui esimene on otsustatud. Mitte korraga.
Ja võimalus on nõuda vaid saamata jäänud palk ning lõpuarve, mida ma tegelikult soovingi. viivised ja hüvitus oleks õiglane välja mõista, kuid tahaks kõigepealt väljateenitud palgad kätte saada.

aga kus on kirjas, et eraldi esitatud avaldused liidetakse kokku?
Kas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses on tõesti kirjas, et eraldi avaldustes esitatatud nõuded liidetakse?