Käsundusleping

Kas määramata ajaks sõlmitud käsundusleping katkeb, kui töösse tekib ühe või kahe kuuline paus nt. hooajatööline(tööd ei ole - palka ei maksta), valveelektrik (tööd tehakse siis kui on tarvidus) Tänan!

Ise enesest ei katke midagi kõik oleneb lepingust ja seadusest. Teie töötajate näited ei ole küll võlaõiguslikud(kui siis ehk elektrik kui töövõtja töövõtulepinguga) vaid töölepingulised.

---

Käsundus- ja tööleping on erinevad

Karin Vahtra, Heli Raidve Tööõigusabi jurist Prindi Saada sõbrale

Tavapärasemaks töö tegemise viisiks on töötamine töölepingu alusel. Töösuhtes kohustub töötaja tegema kokkulepitud tööd, alludes tööandja juhtimisele. Tööandja kohustub maksma töö eest palka, andma puhkust ning kindlustama muud tööõigust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad tingimused.

Kui töölepingu alusel töötamine on reguleeritud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega, siis võlaõiguslikule käsunduslepingulisele suhtele tööõigust reguleerivad seadused ja määrused ei laiene. Seega on pooled vabamad otsustama, millistes tingimustes käsunduslepingus kokku leppida.

Võlaõigusseaduses reguleeritud käsunduslepingu puhul kohustub üks lepingupooltest osutama teenuseid ja teine maksma selle eest tasu. Puudub käsundiandja poolne otsene juhtimine ja kontroll, eeldatakse käsundisaaja iseseisvust käsundi täitmisel.

Kuna nii töölepingu kui ka käsunduslepingu alusel teenib üks lepingupooltest tulu tehes teisele lepingupoolele tööd, siis on nende lepinguliste suhete eristamine keeruline ja tekitab vaidlusi lepingu olemuse üle. Sageli juhtub, et pooled on sõlminud käsunduslepingu, kuid lepingu lõpetamisel esitab töötaja töövaidlusorganile nõude ja palub tunnistada sõlmitud käsundusleping töölepinguks ja vastav suhe töölepinguliseks suhteks. Vaidlustes lepingu ja vastava õigussuhte olemuse üle hinnatakse eeskätt töö tegija allutatust juhtimisele ja kontrollile, töösisekorrale, tema tööaja reguleeritust ja muud taolist.

Et välistada käsunduslepingu hilisemat lugemist töölepinguks, peaks käsunduslepingu tingimused olema iseloomulikud võlaõiguslikule suhtele. Välistada tuleks tingimused ja sõnastused, mis on iseloomulikud töölepingulisele suhtele. Kuna käsundisaaja ei ole allutatud äriühingu töösisekorrale, tuleb välistada näiteks käsundisaaja märkimine puhkuste- või tööajakavasse, käsundisaajale kollektiivlepingu ja töösisekorraeeskirjade laiendamine, kanded tööraamatusse. Soovitavalt võiks käsunduslepingu lõppsätetes täiendavalt märkida, et poolte kokkuleppe kohaselt on sõlmitud leping võlaõiguslik käsundusleping, mille täitmisel juhindutakse võlaõigusseadusest.

Mida käsunduslepingusse kirjutada ja mida mitte

Käsunduslepingus tuleks välistada:

*terminid ametikoht ja tööülesanded;
*tingimused, mis viitavad töö tegija otsesele juhtimisele ja kontrollile;
*terminid töötasu, palk, lisatasu;
*terminid tööajanorm, ületunnitöö;
*termin puhkus, viide puhkuste ajakavale;
*täpselt reguleeritud tööaeg, viide *tööajakavale, viide töölähetustele;
*viited töösisekorraeeskirjadele või kollektiivlepingule.

Käsunduslepingus tuleks kasutada tingimusi ja termineid:

*tellitava teenuse sisu;
*teenuse osutamine iseseisvalt (kokkuleppeliselt ka õigus kasutada käsundi täitmisel kolmandate isikute abi);
*tasu maksmine (kokkuleppeliselt kas igakuise summana või ühekordse summana lepingu lõppedes);
*teenuse perioodilise osutamisega seotud tähtajad;
*leppetrahv lepinguliste kohustuste rikkumisel.

Allikas: Äripäev | 07.08.2006

Mina arvan ka, et küsija situatsioon kirjeldab töölepingulist suhet. Veelgi enam, minu arust on töövõtulepingu puhul oluline saavutus (mingi töö täitmine), aga käsunduslepingu puhul on sisuks protsess, kusjuures tulemust ehk ei olegi võimalik mõõta (näiteks advokaat kaitseb kohtualust). Jube imelikult kostub, et elektrik töötab käsunduslepingu alusel. Muudkui teeb ja teeb oma tööd, aga tulemus ei ole määratletav.