palga ülekandmisest teise isiku arvele

olen hädas! kas on võimalik ja millisest seadusest lähtudes lasta raamatupidamisel kanda enda palk teise inimese arveldusarvele.

Palgaseadus
§31. Palga maksmise kord ja tähtajad
(3) Tööandja on kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole.

Tööandja on kohustatud kandma sinu palga just sellisele arvelduskontole, nagu sina soovid. olgu see siis naine, naaber või lellepoeg. Kirjutad avalduse, et X kuupäevast palun oma töötasu kanda Y arvelduskontole, mille omanikuks on Lehma Lellepoeg.

Hea võimalus kohtutäituri käest vabaneda...

Sugugi mitte. Täitur saadab töökohta sissetuleku arestimise nõude ja raha kantakse täiturile üle juba enne inimese pangaarveni jõudmist. Töötaja poolt näidatud arvele jõuab see, mis täituri nõude rahuldamisest üle jääb. Nii et ega vahet pole.

Aga tunnen ise inimesi, kes ilusti saavad oma palka sugulaste kontole ja keegi midagi sellega ei tee. Ise olen täituri poole pöördunud, ta vastab, et omal ajal leiab sellised ka. Kuid aasta tagasi täitmisele esitatud kohtuotsused vedelevad siiani.

Olen juhuslikult kuulnud isegi, kuidas panga haldur soovitas kliendile niimodi teha.

inimesel on võimalik nõuda töökohast ka sularahas palga maksmist, nii et kes on petmise peal väljas, leiab selleks ikka võimaluse.
Palga kandmiseks teise inimese arvele on ka muid põhjusi. Ei tasu kõiki kohe pättideks ja sulideks tembeldada.

Kohtutäiturid saavad Maksu- ja Tolliameti infosüsteemist infot, kus võlgnik töötab (milline tööandja töötaja eest makse üle kannab). Kohtutäitur saadab tööandjale töötaja töötasu arestimise akti, mille täitmine on tööandjale KOHUSTUSLIK. Raamatupidaja, kes arvestab palka, peab enne palga töötaja (või tema sugulase või tuttava) palgaarvele ülekandmist kinni kohtutäituri nõude (näiteks elatise) ja kannab kinnipeetud summa otse kohtutäituri arvelduskontole. Ülejäänud summa kantakse üle töötaja poolt soovitud arvelduskontole.
Kui võlgiku palgast midagi kinni ei peeta, siis on see kas kohtutäituri tegematajätmine, tööandjapoolne rikkumine vms, aga igal juhul mitte see, millisele arvelduskontole töötaja oma palka soovib saada.