ületunni tasu, pühadetasu

TL järgi kuupalk 5500,00 krooni, töövahetuse pikkus 12 tundi, tööaega arvestatakse summeeritult ( 4 kuud).
Kui 4 kuu reaalsed tunnid üle riikliku normi, kuidas siis arvestatakse ületunni tariif? Kas 4 kuu palk ( 4 x 5500 ) / 668 ( see on 4 kuu riiklik tööajanorm )?
Teine küsimus, kui nimetatud perioodis on riiklik püha, kuidas siis pühadetasu arvestada?

Ületunni tasu arvestatakse palgaseaduse järgi. On erinevad tasustamised. Töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast.Riilike pühade ajal Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
(2) Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
(3) Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
Kokkuvõtlikult tee nii. Sul on ju teada kui palju ta antud kuudel tööl käis.Selge on see, et ametlik tööpäev tohib olla ainult 8 tundi. Kõik , mis läheb üle selle , kuulub rohkem tasustamisele.Loe natuke palgaseadust. Eraldi tasu alla läheb ka töötamine puhkepäevadel. Seal on nüüd kaks asja. kas makstakse rohken, või siis vastavalt kokkuleppele, saab töötaja vabu päevi vastu.
Kaunist päeva

Elvel ei ole päris õigus. Kuna töötaja töötab summeeritud tööajaga, siis kõik tunnid, mis ületavad 8-tunnist tööpäeva, ei ole automaatselt ületunnid. Summeeritud tööaja korral on ületundideks vastavalt summeerimisperioodil riiklikke normtunde ületavad töötunnid.
Lisatasu arvestamine riigipühal:
kuupalk/konkreetse kuu normtunnid= põhipalgamäär*riigipühal töötatud töötunnid. Näiteks jaanuaris: 5500/176=31,25*12 töötundi (vahetuse pikkus = 375.00 krooni.
Ületundide arvestamise kohta vastan homme, mul on tööl pikk selgitus selle kohta valmis kirjutatud.

ELve vastus pole jah päris õige. Aga küsin veel riigipüha tasustamise osa kohta, kas ei peaks arvestama õhusel ja öisel ajal koefitsente 1,1 ja 1,2? Jään su homset vastust ootama.

Lubatud pikem arvamus:

Küsimuse osas valitseb arvamuste "paljusus":
Üks arvamus - summeerimisperioodi lõpus liidetakse selle konkreetse töötaja poolt töötatud tunnid ja nende eest arvutatud põhipalk, saadakse ühe tunni palk. Ületunnitöö lisatasu arvutatakse sellest ühe tunni palgast. Näiteks nelja kuu jooksul töötas 176+165+168+184=693 tundi ja talle arvutati põhipalka kokku 4*5000 krooni=20000 krooni, siis tunnipalk 20000/693=28,87 krooni. Ületunnitöö lisatasu sellest 50% ehk 14,44 krooni (mis korrutatakse ületundide arvuga).
Kui töötaja oli mingis kuus nt haige, siis selle kuu tunnid ja kogutunnid vähenevad, aga samas väheneb ka selle kuu palk ja kogupalk.
Seda seisukohta toetavad valdavalt ka meie büroo juristid ja tööõigusnõukogu.

Teine arvamus. Kuna ületunnid selguvad neljanda kuu lõpus, siis võetakse ainult neljanda kuu palk ja neljanda kuu tööajanorm. Sellisel juhul oleks augustis kui summeerimise perioodi lõpus 5000/184 tunnipalk 27.17 krooni.
Nagu näha, oleks tunnipalk madalam kui eelmise variandi puhul. Järelikult võiks tekkida töötajal saamata palga nõue.

Kolmas arvamus. Neljanda kuu palgamäär jagatakse eelmise nelja kuu keskmise töötundide arvuga ehk näite puhul 5000/173,25 ehk tunnipalk 28.87. Tuli juhuslikult sama, mis esimese näite puhul.
Samas räägib selle kolmanda variandi vastu asjaolu, et mistahes keskmise palga arvestuse puhul käivad reeglina tööpäevad ja nende eest arvutatud palk lahutamatult koos. Kolmanda variandi puhul võtaks me aga ainult ühe kuu palga, kuid samas arvestaksime nelja kuu tööpäevi. Põhjendatud oleks see juhul, kui töötaja palk viimasel kuul on tõstetud. Samas kui töötaja palk hoopis vähenenud, oleks arvutus ilmselgelt ebaõiglane. Kolmas variant on kõige vähem kasutatud.

Vastuolude tõttu on siiani lähtutud variandist 1, s.t kõik 4 kuu töötunnid kokku ja nende tundide eest 4 kuu jooksul teenitud põhipalk kokku ja selgub ühe tunni palk. Ainult põhipalk selle tõttu, et esiteks tekiks vastasel juhul progresseeruv keskmine ja teiseks arvutatakse ületunnitöö lisatasu töötaja palgamäärast.
Kui viimasel kuul on töötaja palk tõusnud, siis oleks vaidluste vältimiseks soovitatav lähtuda variantidest 2 või 3 (kumb neist soodsam), kuna olukorras, kus palk on nt neljandal kuul tõusnud, on vaidluste korral lähtutud ka ainult viimase kuu palgast ja kas viimase kuu normtunidest või viimase 4 kuu keskmisest normtundide arvust - töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõttest tulenevalt on siis kasulikum arvutada talle viimase kuu põhjal.
Refereeritud Heli Raidve vastusest.

Lisaks veel: www.ti.ee/public/files/Toooigusnoukogu%20selgitused4.pdf

Loodan et sellest on abi.
Tööaja summeeritud arvestus ja ületunnitöö
Autor: Luule Käis
20.06.2006
Allikas: raamatupidaja.ee
Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi normitundide üldarvu ületavad töötunnid – TPS § 7 lg 2.

Normtundide üldarvu saamiseks liidetakse arvestusperioodi kalendrijärgsed tööpäevad ja korrutatakse 8-ga. Arvestusperioodi viimase kuu lõpus võrreldakse tegelikult töötatud tundide arvu normtundidega. Kui on töötatud rohkem, on tegemist ületunnitööga.

Näide. Arvestusperioodiks on 3 kuud:

jaanuar – tööpäevi 21, normtunde 168 (21*,

veebruar – tööpäevi 19, normtunde 152 (19*,

märts – tööpäevi 23, normtunde 184 (23*

Arvestusperioodi normtundide üldarv on 504. Kui märtsikuu lõpus selgub, et tegelikult on töötatud 596 tundi, on ületunnitööks 92 tundi.

Töötajale, kellel on töölepingus ette nähtud tunnipalgamäär 20 kr ja kes saab kuude lõikes palka tegelikult töötatud tundide eest, makstakse märtsikuu põhipalgale lisaks iga ületunni eest 10 kr, seega 92 ületunni eest 920 kr.

Kui töölepingus on ette nähtud kuupalk (kuupalgamäär) 3300 kr, tuleb kõigepealt arvutada selle töötaja tunnipalgamäär. Selleks liidetakse arvestusperioodi kuupalgamäärad (3300*3) ja jagatakse sama perioodi normtundide üldarvuga.

9900 : 504 = 19,64 (tunnipalgamäär)

Kuna kuupalga puhul on kuude lõikes tasustatud vaid normtunnid, makstakse töötajale lisaks märtsikuu palgale iga ületunni eest tunnipalgamäära 1,5 kordses suuruses, s.o. 29, 46 kr (19,64*1,5) ning 92 ületunni eest 2710,32 kr (92*29,46).