Töölepingu peatamine
17 aastat 6 kuud tagasi #30812
lisas imelik
Vastas imelik teemas Töölepingu peatamine
EESTI VABARIIGI TÖÖLEPINGU SEADUS
§54. Töölepingu peatumise mõiste
(1) Töölepingu peatumine tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist.
(2) Seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel ja korras säilitatakse töötajale töölepingu peatumise ajaks palk või makstakse muud hüvitust.
§55. Töölepingu peatumise alused
Tööleping peatub:
1) kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel;
2) poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks;
3) puhkuse ajaks;
4) ajaks, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu;
5) ajaks, mil töötaja täitis talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid või esindas seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid;
6) seadusliku streigi ajaks, kui töötaja osaleb niisuguses streigis seadusega ettenähtud korras;
7) ajaks, mil töötaja on ajateenistuskohustuse täitmisel, teenib asendusteenistuses või võtab osa õppekogunemisest ;
ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast;
9) ajaks, mil töötaja oli arestis või vahi all;
10) ajaks, mil töötaja oli töölt kõrvaldatud käesoleva seaduse § 56 või 57 alusel või töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 3 punkti 3 alusel;
11) ajaks, mil töötaja oli seadusega selleks volitatud riigiorgani või ametiisiku poolt töölt kõrvaldatud;
12) muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.
§56. Joobes töötaja töölt kõrvaldamine
(1) Tööandja kõrvaldab alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes töötaja selleks päevaks (vahetuseks) töölt. Tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama ka alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete või arstimite jääknähtudega, samuti arstimite mõju all oleva töötaja, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohu allika valdamisega või selle vahetus läheduses töötamisega. Samuti on tööandja kohustatud käesolevas lõikes mainitud juhtudel töötajat tööle mitte lubama. Niisugune tööle mittelubamine on võrdsustatud töölt kõrvaldamisega.
(2) Töötajale ei maksta tasu aja eest, mil ta oli töölt kõrvaldatud käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud alustel.
§57. Töölt kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks
Tööandjal on õigus kõrvaldada töötaja töölt distsiplinaarasja menetluse ajaks, säilitades selle aja eest töötajale keskmise palga.
§58. Töölepingu peatumise vormistamine
(1) Töölepingu peatumise vormistab tööandja § 20 3. lõike punktis 4 ettenähtud juhtudel tööraamatus.
(2) Töötaja nõudel tehakse töölepingu peatumise kohta lepingus kanne, milles näidatakse töölepingu peatumise aluse formuleering viitega seaduse §-le , lõikele ja punktile ning aeg, milleks leping on peatunud.
§54. Töölepingu peatumise mõiste
(1) Töölepingu peatumine tähendab töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Töölepingu peatumine ei too kaasa töölepingu lõppemist.
(2) Seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel ja korras säilitatakse töötajale töölepingu peatumise ajaks palk või makstakse muud hüvitust.
§55. Töölepingu peatumise alused
Tööleping peatub:
1) kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel;
2) poolte kokkuleppel, sealhulgas poolte kokkuleppel antava palgata puhkuse ajaks;
3) puhkuse ajaks;
4) ajaks, mil töötaja oli ajutiselt töövõimetu;
5) ajaks, mil töötaja täitis talle riigi- või kohaliku omavalitsusorgani poolt pandud ülesandeid või esindas seaduse või kollektiivlepinguga ettenähtud korras töötajaid;
6) seadusliku streigi ajaks, kui töötaja osaleb niisuguses streigis seadusega ettenähtud korras;
7) ajaks, mil töötaja on ajateenistuskohustuse täitmisel, teenib asendusteenistuses või võtab osa õppekogunemisest ;
ajaks, mil tööandja nõuab töötajalt ebaseaduslikult teist tööd ja töötaja keeldub niisugust tööd tegemast;9) ajaks, mil töötaja oli arestis või vahi all;
10) ajaks, mil töötaja oli töölt kõrvaldatud käesoleva seaduse § 56 või 57 alusel või töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 3 punkti 3 alusel;
11) ajaks, mil töötaja oli seadusega selleks volitatud riigiorgani või ametiisiku poolt töölt kõrvaldatud;
12) muudel juhtudel, mil töötaja on seadusega ettenähtud alustel ajutiselt vabastatud tööülesannete täitmisest.
§56. Joobes töötaja töölt kõrvaldamine
(1) Tööandja kõrvaldab alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes töötaja selleks päevaks (vahetuseks) töölt. Tööandja on kohustatud töölt kõrvaldama ka alkoholi, narkootiliste või toksiliste ainete või arstimite jääknähtudega, samuti arstimite mõju all oleva töötaja, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohu allika valdamisega või selle vahetus läheduses töötamisega. Samuti on tööandja kohustatud käesolevas lõikes mainitud juhtudel töötajat tööle mitte lubama. Niisugune tööle mittelubamine on võrdsustatud töölt kõrvaldamisega.
(2) Töötajale ei maksta tasu aja eest, mil ta oli töölt kõrvaldatud käesoleva paragrahvi 1.lõikes ettenähtud alustel.
§57. Töölt kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks
Tööandjal on õigus kõrvaldada töötaja töölt distsiplinaarasja menetluse ajaks, säilitades selle aja eest töötajale keskmise palga.
§58. Töölepingu peatumise vormistamine
(1) Töölepingu peatumise vormistab tööandja § 20 3. lõike punktis 4 ettenähtud juhtudel tööraamatus.
(2) Töötaja nõudel tehakse töölepingu peatumise kohta lepingus kanne, milles näidatakse töölepingu peatumise aluse formuleering viitega seaduse §-le , lõikele ja punktile ning aeg, milleks leping on peatunud.
