Sünnitushüvitis
Naisel on õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui arsti määratud eeldatava sünnitamise kuupäevani on jäänud 70 päeva (30. nädalal). Puhkusele võib jääda ka hiljem.
Kui naine jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnitamiskuupäeva, siis on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 päeva eest.
Jäädes sünnituspuhkusele hiljem kui on ettenähtud tähtaeg, väheneb hüvitatav periood nende päevade võrra, mille võrra hiljem sünnituslehele jäädi.
www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/synnitus/
Vanemahüvi tis
Vanemahüvitis ja töötamine
Vanemahüvitise saamise ajal võib vanem töötada. Töötamiseks loetakse vastaval kalendrikuul sotsiaalmaksu maksmist tööandja poolt, sh töötasu või preemia maksmist varasema perioodi eest. Kui töötasu jääb alla 2690 krooni kuus, siis vanemahüvitis ei muutu. Üle 2690 kroonise kuu tulu puhul vähendatakse hüvitist. Uus hüvitis = (hüvitis + tulu)/1,2 - tulu. Vanemahüvitist ei maksta, kui tulu ületab 13 450 krooni kuus. Tulu saamise korral tuleb sellest teavitada pensioniametit igal kuul, mil tulu saadi. Kui pensioniametit tulu saamisest ei teavitata, tehakse hüvitisesaajale ettekirjutus vanemahüvitise tagasimaksmiseks, kuna andmed tulude kohta saab pensioniamet hiljem ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasist. Pensioniametil on õigus rakendada ka sunniraha määramist.
Füüsilisest isikutest ettevõtjate puhul vanemahüvitis tulu teenimisel ei vähene.
www.sm.ee/est/pages/index.html 
