Tööleping ning ärisaladus

Küsimus järgmine: tööandja tahab sõlmida minuga töölepingut, kus on viidatud ka ärisaladuse hoidmisele töösuhte ajal ning kui töösuhe on lõppenud, siis ei tohi ma selles selles valdkonnas töötada ilma kirjaliku nõusolekuta 1. aasta. Tean, et viide ärisaladuse hoidmisele peale töösuhte lõppemist on kohaldatava ainult siis kui selle eest makstakse lisatasu. Küsimus tulebki nüüd sellest, et kas tööandja peab ka töölepingusse lisama viite, et hiljem makstakse lisatasu selle 1. aasta jooksul? Teine küsimus on see, et kui tööajal olen kohustatud ärisaladusi hoidma (mis iseenest on küll loomulik), kas siis nad peaksid ka maksma mulle mingi % põhipalgast just selle põhjendusega, et ärisaladuste hoidmise eest?

Ärisaladuse hoidmise eest ja nn konkurentsikeelu eest peab tööandja maksma lisatasu, mis tuleb selliselt töölepingus ka kirja panna. Tegemist on lisatasuga ja kas see on protsent palgast või kokkulepitud summa on ikkagi kokkuleppe küsimus. Kui tööandja lisatasu maksnud ei ole, siis ei saa ta ka pärast töölt lahkumist keelata samalaadsele tööle asumist.
Peale töölepingu lõpetamist ei maksa Sulle küll keegi enam midagi, sellele lisatasule on Sul õigus ikka kehtiva töölepingu ajal, kui Sa oled tööandjaga selliselt kokku leppinud.

aga kuidas siis mõista Äripäeva artiklist kirjutatut: /...Samas on konkurentsikeeld pärast töölt lahkumist jõus juhul, kui tööandja maksab töötajale edasi kompensatsiooni. Hetkel kehtivas töölepinguseaduses pole selle suurust määratud, Riigikogus menetluses olevas uues seaduses on selleks 60% palgast. Hüvitist aga tavaliselt ei maksta.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul tuleb konkurentsikeelu rakendumiseks pärast töösuhte lõppemist sõlmida eraldi lisakokkulepe, kus on kirjas ka kompensatsioon. Ilma lepinguta ei teki tööandjal mingit õigust tagasi nõuda seda raha, mis ta on selle konkurentsikeelu hoidmise eest maksnud, sõnas Siitam..../
www.aripaev.ee/2822/rubr_artiklid_282207.html

Kehtivas TLS-s pole maksmise korra kohta sõnakestki, mistõttu pole alust ka väita, et hüvitist peab maksma pärast töölepingu lõppemist või et töösuhte lõppedes peab sõlmima vastava iseseisva lepingu.
Ilma sõnaselge piiranguta peaks ikkagi kehtima lepinguvabaduse põhimõte ja olema võimalik kõnealust kokkulepet sõlmida ja täita ka töösuhte ajal.
Põhilisim on hüvitise suurus, mis peaks summa summarum võimaldama töötajal oma elu väärikalt edasi elada. Ka selle hüvitise mõistlikku suurus saab määratleda ikkagi iga konkreetse isiku suhtes, sest arvesse võetavaid faktoreid on üsna palju: sissetuleku suurus, eriala ja oskuste rakendatavus väljaspool keeluga kaetud valdkondi jne.

Margus

Töölepingu kehtivuse ajal on töötaja kohustatud hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures, kui need kohustused on ette nähtud töölepinguga. Selle eest töölepingu kehtivuse ajal tööandja eritasu ei pea maksma, kuid võib.
Peale töölepingu lõppemist saab tööandja nõuda ärisaladuse hoidmist vaid siis, kui on sõlmitud kirjalik kokkulepe ja tööandja maksab töötajale eritasu kokkulepitud summas. Kui tööandja kokkulepet rikub, võib tööandja töötajalt tagasi kogu makstud eritasu ja lisaks veel leppetrahvi, kui selles oli kokku lepitud.
Usun, et võid rahulikult töölepingule alla kirjutada, sest ärisaladuse hoidmine on sinu püha kohus (TLS §50 punkt 6). Kui tööleping lõpeb, eks siis vaata, mis edasi saab.

Nii, aga sel juhul tekib minul veel üks küsimus. Oletades, et töölepingus on kirjas, et põhipalgast 40% makstakse ärisaladuste hoidmise eest, ja ma jään nt haigeks, või võtan vaba päeva (tasuta) siis kas sel juhul on tööandja ju kohustatud mulle ikkagi maksma seda 40% põhipalgast nendel päevadel. Sest kui ma võtan vaba päeva, siis selge, et töökohustuste eest ma palka ei saa, küll aga olen ma kohustatud ka vabal päeval oma suu kinni hoidma.

Ma ei ole küll sellist varianti näinud, et põhipalka saaks jagada 50% töö eest, 40% ärisaladuse hoidmise ja 10% ilusa näo eest. Tööandja saab põhipalgale LISAKS maksta eritasu.

No kui ei ole näinud, siis ei ole. Aga minul praeguses töölepingus on nii ja samuti on nt ka CV-onlines, kus on spetsialisti töölepingu näidis üleval. Aga minu küsimus oli ka et kui on nii, kas siis ma saan õigesti aru, et peab maksma ka nt siis kui vaba päev või haige.

Ei saa ka aru kuidas on võimalik jaotada mingiteks protsentideks palka. Kas sa hakkad siis 40% suuremat palka saama kui teised sarnase töö tegijad? Lisatasu peab ikka olema lisaks, ka % põhipalgast. Nagu eelpool märgitud, pead sa pärast TL lõppemist olema võimeline selle konkurentsikeelu aasta praegu teenitud lisatasuga ära elama, nt töötad 6 kuud ja pärast seda 1 aasta suvitad. Seega TL lõppemisel peaks kokkuvõtma palju sulle on lisaks makstud ning mingit põhjust ma ei näe, et tööandja peaks haiguse, puhkuse jm ajal seda tasu maksma (aga võib). Näidiseid võib küll olla igasuguseid, aga see küll on jama ja sinule kahjulik.

Tõesti, CV-Onlines on sellise täälepingu näidid, aga päärake tähelepanu lepingu kuupäevale (01.08.2001). Selline leping on moraalselt ammu vananenud. Isegi kui sa äridaladust ei hoiaks, ei tohi tööandja sinu PÕHIPALKA vähendada. Vallandada võib, aga põhipalka vähendada mitte. Kuna põhipalka arvestatakse töötatud aja eest, siis töövõimetuse aja eest kohustust säilitada tasu ärisaladuse hoidmise eest ei ole. Loomulikult tööandja võib seda teha.