Ametijuhendi mõistet kasutab seadus avalikus teenistuses. Tööseadusandluses räägitakse töö keerukusastmest ja töötaja kvalifikatsiooni nõuetest (TLS §26 lg1 p1), töötaja kohustustest (TLS §-d 50, 53) ja töösisekorrast (TLS §-d 39-41).
Tööseaduses fikseeritud töötaja kohustused (TLS §50) on väga üldised ja laialivalguvad. Seadus soovib piiritleda ainult võimalikud kohustuste raamid. Selle järgi on tööandjal raske töötajalt tulemuslikku tööd nõuda. Vaidluste vältimiseks ja tulemusliku töö korraldamiseks kasutatavad tööandjad mitmeid töökorralduslikke dokumente (sisekorraeeskirjad, struktuuriüksuse põhimäärus, ametijuhend, protsessikirjeldused jms.), millest üks olulisem on ametijuhend. Seega võib määratleda ametijuhendit kui töökorraldusdokumenti, mis aitab juhil oma alluvate tööd täpsemini korraldada ja selle tulemust mõõta ning alluval oma ülesannetest selgemini aru saada.
Töölepingu võib siduda nii ametijuhendi kui sisekorraeeskirjadega. Selleks tuleb see eelnevalt töötajaga kokku leppida ja töölepingusse sisse kirjutada.
Ametijuhendi koostamine on eelkõige vahetu juhi kohustus. Vahetu juht vastutab oma alluvate töö eest. Seetõttu teab ta kõige täpsemini, mida alluvate käest nõuda ja milliseid nõudeid antud töö töötajale esitab.
Ametijuhendile kirjutavad alla töötaja ja tema vahetu juht. Allkiri ametijuhendil näitab, et töötaja on dokumendiga tutvunud ja oma tööülesannetest teadlik. Ametijuhend muutub töötajale kohustuslikuks tema poolt selle allakirjutamise hetkest.
Ametijuhend on töövahend. See tähendab, et teda vaadatakse üle regulaarselt, et selles vajadusel teha täiendusi, muudatusi või parandusi. Ametijuhendi muutmisel tuleb meeles pidada, et muudatuste tegemine töö laadis ja töö keerukusastmes (töö põhifunktsioonides) on töötaja üleviimine teisele tööle. Teisele tööle üleviimine nõuab reeglina töötaja nõusolekut (TLS §59 lg-d 2 ja 5).
jne...
www.aktiva.ee/26175y/z0zARTICLEy233889.html 
