töötajate mateiaalset vastutust reguleerib ENSV Töökoodeks
§ 128. Tööliste ja teenistujate täielik materiaalne vastutus
(1) Vastavalt NSV Liidu seadusandlusele kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses järgmistel juhtudel:
1) kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on vastavalt käesoleva paragrahvi lg. 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest;
2) kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel;
3) kui kahju on tekitatud töötaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid;
4) kui kahju on ebakaine töötaja tekitatud
5) kui kahju on tekitatud materjalide, poolfabrikaatide või toodete (toodangu) puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega, sealhulgas nende valmistamisel, samuti ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt töötaja kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste ja muude esemete puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega;
6) kui töötajale on kooskõlas NSV Liidu seadusandlusega pandud täielik materiaalne vastutus ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest;
7) kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega.
(2) Kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta võib ettevõte, asutus või organisatsioon sõlmida (18 aasta vanuseks saanud) töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega. Nende ametikohtade ja tööde loetelu, samuti täieliku individuaalse materiaalse vastutuse tüüpleping kinnitatakse korras, mille määrab kindlaks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
