kollektiivne materiaalne vastutus
16 aastat 6 kuud tagasi #36169
lisas Sirje
Vastas Sirje teemas kollektiivne materiaalne vastutus
EESTI NSV TÖÖKOODEKS §125-130
IX. peatükk TAGATISED TÖÖLISTE JA TEENISTUJATE MATERIAALSE VASTUTUSE KORRAL
§ 125. Tööliste ja teenistujate materiaalse vastutuse üldised alused ja tingimused
(1) Töölised ja teenistujad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kannavad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. See vastutus piirdub tavaliselt teatud osaga töölise või teenistuja palgast ega tohi ületada tekitatud kahju täielikku suurust, välja arvatud NSV Liidu seadusandlusega ettenähtud juhud (käesoleva koodeksi §-d 126-128).
(2) Ei ole lubatud panna töölisele või teenistujale materiaalset vastutust kahju eest, mis on tekkinud normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel.
§ 126. Tagatised tööliste ja teenistujate materiaalse vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel
Kahju eest, mis on ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud töökohustuste täitmisel, kannavad töölised ja teenistujad, kelle süü läbi kahju on tekitatud, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga (ametipalga), välja arvatud need juhud, mille suhtes on NSV Liidu seadusandlusega kehtestatud muud materiaalse vastutuse piirid.
§ 127. Tööliste ja teenistujate piiratud materiaalne vastutus
Piiratud materiaalset vastutust kannavad vastavalt NSV Liidu seadusandlusele:
1) töölised ja teenistujad, kes hooletuse tõttu on rikkunud või hävitanud materjale, poolfabrikaate või tooteid (toodangut), sealhulgas nende valmistamisel, samuti töölised ja teenistujad ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt nende kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste ja muude esemete rikkumise või hävitamise eest hooletuse tõttu nende süü läbi tekitatud kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga;
2) ettevõtete, asutuste või organisatsioonide juhid ja nende asetäitjad, samuti ettevõtete, asutuste või organisatsioonide struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad, kui ettevõttele, asutusele või organisatsioonile on tekitatud kahju liigsete rahaliste väljamaksetega, materiaalsete või rahaliste väärtuste arvestuse ja hoidmise ebaõige korraldamisega, vajalike abinõude mitterakendamisega seisakute, mittekvaliteetse toodangu väljalaskmise ning materiaalsete või rahaliste väärtuste riisumise, hävitamise ja rikkumise ärahoidmiseks nende süü läbi tekitatud kahju ulatuses, kuid mitte üle keskmise kuupalga;
3) ametiisikud, kes on süüdi töötaja ebaseaduslikus vallandamises või teisele tööle üleviimises, juhtudel ja ulatuses, mis on tähendatud käesoleva koodeksi §-s 224;
4) brigaadi, kus ettevõttele on brigaadi süü tõttu tekitatud kahju mittekvaliteetse toodangu väljalaskmisega käesoleva koodeksi § 2468 2. lõikes tähendatud korras ja suuruses.
§ 128. Tööliste ja teenistujate täielik materiaalne vastutus
(1) Vastavalt NSV Liidu seadusandlusele kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses järgmistel juhtudel:
1) kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on vastavalt käesoleva paragrahvi lg. 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest;
2) kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel;
3) kui kahju on tekitatud töötaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid;
4) kui kahju on ebakaine töötaja tekitatud;
5) kui kahju on tekitatud materjalide, poolfabrikaatide või toodete (toodangu) puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega, sealhulgas nende valmistamisel, samuti ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt töötaja kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste ja muude esemete puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega;
6) kui töötajale on kooskõlas NSV Liidu seadusandlusega pandud täielik materiaalne vastutus ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest;
7) kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega.
(2) Kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta võib ettevõte, asutus või organisatsioon sõlmida (18 aasta vanuseks saanud) töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega. Nende ametikohtade ja tööde loetelu, samuti täieliku individuaalse materiaalse vastutuse tüüpleping kinnitatakse korras, mille määrab kindlaks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
§ 128¹. Tööliste ja teenistujate kollektiivne materiaalne vastutus
(1) Kui töölised ja teenistujad teevad ühiselt mõnda liiki töid, mis on seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega ning kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalset vastutust ja sõlmida temaga täieliku materiaalse vastutuse lepingut, võib sisse seada kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse.
(2) Kollektiivne (brigaadiline) materiaalne vastutus kehtestatakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni poolt kooskõlastatult ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiühingukomiteega. Kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse kirjalik leping sõlmitakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ja kollektiivi (brigaadi) kõigi liikmete vahel.
(3) Tööde loetelu, mille tegemisel võib sisse seada kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse, selle kohaldamise tingimused ning kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse tüüplepingu kinnitab NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee koos ÜAÜKN-iga.
§ 129. Ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramine ja selle hüvitamise kord
(1) Ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju suuruse kindlakstegemine toimub NSV Liidu seadusandlusega kehtestatud korras.
(2) Mitme töötaja süü läbi tekitatud hüvitatava kahju suurus määratakse kindlaks igaühele neist, arvestades süü astet ning materiaalse vastutuse liiki ja piiri.
(3) Kahju tekitanud tööline või teenistuja võib selle vabatahtlikult hüvitada kas täielikult või osaliselt. Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni nõusolekul võib töötaja anda tekitatud kahju hüvitamiseks võrdväärset vara või rikutu parandada.
(4) Tööliste ja teenistujate poolt kahju hüvitamine ulatuses, mis ei ületa keskmist kuupalka, toimub ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni korraldusega, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtide ja nende asetäitjate poolt aga alluvuse järgi kõrgemalseisva organi korraldusega töötaja palgast kinnipidamise teel. Administratsiooni või alluvuse järgi kõrgemalseisva organi korraldus peab olema tehtud hiljemalt kahe nädala jooksul, arvestades töötaja tekitatud kahju avastamise päevast ning pööratud täitmisele mitte enne seitset päeva, arvates selle töötajale teatavakstegemise päevast. Kui töötaja ei ole mahaarvamise või selle suurusega nõus, vaadatakse töövaidlus tema avalduse alusel läbi seadusandlusega ettenähtud korras.
(5) Ülejäänud juhtudel toimub kahju hüvitamine administratsiooni poolt rajooni (linna) rahvakohtule hagi esitamise teel.
(6) Kui administratsioon rikub kehtestatud korda ja peab palgast kinni ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta või kohtuotsuseta, teeb töövaidlusorgan töötaja kaebuse alusel otsuse ebaseaduslikult kinnipeetud summade tagastamiseks.
(7) Ettevõtete, asutuste või organisatsioonide juhid ja nende asetäitjad hüvitavad nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju alluvusastmelt kõrgemalaseisva organi korralduse alusel, järgides käesoleva paragrahvi lg. 4 ja 5 eeskirju.
(
Hüvise sissenõudmine kohtu korras ettevõtete, asutuste või organisatsioonide juhtidelt ja nende asetäitjatelt materiaalse kahju eest toimub alluvusastmelt kõrgemalseisva organi hagi või prokuröri avalduse alusel.
(9) Kahju hüvitatakse olenemata töötaja võtmisest distsiplinaar-, administratiiv- või kriminaalvastutusele tegevuse (tegevusetuse) eest, millega tekitati kahju ettevõttele, asutusele või organisatsioonile.
§ 130. Tegeliku olukorra arvestamine materiaalse vastutuse panemisel töölisele või teenistujale
(1) Hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse kindlaksmääramisel kohtu poolt tuleb arvestada mitte ainult tekitatud materiaalset kahju, vaid ka tegelikku olukorda, milles kahju tekitati.
(2) Kohus võib süü astet, konkreetseid asjaolusid ja töötaja materiaalset olukorda arvestades vähendada hüvitamisele kuuluva kahju ulatust.
(3) Hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse vähendamine ei ole lubatud, kui kahju on tekitatud kasusaamise eesmärgil toimepandud kuriteoga.
IX. peatükk TAGATISED TÖÖLISTE JA TEENISTUJATE MATERIAALSE VASTUTUSE KORRAL
§ 125. Tööliste ja teenistujate materiaalse vastutuse üldised alused ja tingimused
(1) Töölised ja teenistujad, kes on süüdi kahju tekitamises ettevõttele, asutusele või organisatsioonile, kannavad materiaalset vastutust ainult otsese tegeliku kahju olemasolu korral. See vastutus piirdub tavaliselt teatud osaga töölise või teenistuja palgast ega tohi ületada tekitatud kahju täielikku suurust, välja arvatud NSV Liidu seadusandlusega ettenähtud juhud (käesoleva koodeksi §-d 126-128).
(2) Ei ole lubatud panna töölisele või teenistujale materiaalset vastutust kahju eest, mis on tekkinud normaalse tootmismajandusliku riski tagajärjel.
§ 126. Tagatised tööliste ja teenistujate materiaalse vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel
Kahju eest, mis on ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud töökohustuste täitmisel, kannavad töölised ja teenistujad, kelle süü läbi kahju on tekitatud, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga (ametipalga), välja arvatud need juhud, mille suhtes on NSV Liidu seadusandlusega kehtestatud muud materiaalse vastutuse piirid.
§ 127. Tööliste ja teenistujate piiratud materiaalne vastutus
Piiratud materiaalset vastutust kannavad vastavalt NSV Liidu seadusandlusele:
1) töölised ja teenistujad, kes hooletuse tõttu on rikkunud või hävitanud materjale, poolfabrikaate või tooteid (toodangut), sealhulgas nende valmistamisel, samuti töölised ja teenistujad ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt nende kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste ja muude esemete rikkumise või hävitamise eest hooletuse tõttu nende süü läbi tekitatud kahju ulatuses, kuid mitte üle nende keskmise kuupalga;
2) ettevõtete, asutuste või organisatsioonide juhid ja nende asetäitjad, samuti ettevõtete, asutuste või organisatsioonide struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad, kui ettevõttele, asutusele või organisatsioonile on tekitatud kahju liigsete rahaliste väljamaksetega, materiaalsete või rahaliste väärtuste arvestuse ja hoidmise ebaõige korraldamisega, vajalike abinõude mitterakendamisega seisakute, mittekvaliteetse toodangu väljalaskmise ning materiaalsete või rahaliste väärtuste riisumise, hävitamise ja rikkumise ärahoidmiseks nende süü läbi tekitatud kahju ulatuses, kuid mitte üle keskmise kuupalga;
3) ametiisikud, kes on süüdi töötaja ebaseaduslikus vallandamises või teisele tööle üleviimises, juhtudel ja ulatuses, mis on tähendatud käesoleva koodeksi §-s 224;
4) brigaadi, kus ettevõttele on brigaadi süü tõttu tekitatud kahju mittekvaliteetse toodangu väljalaskmisega käesoleva koodeksi § 2468 2. lõikes tähendatud korras ja suuruses.
§ 128. Tööliste ja teenistujate täielik materiaalne vastutus
(1) Vastavalt NSV Liidu seadusandlusele kannavad töölised ja teenistujad materiaalset vastutust nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju täies ulatuses järgmistel juhtudel:
1) kui töötaja ning ettevõtte, asutuse või organisatsiooni vahel on vastavalt käesoleva paragrahvi lg. 2 sõlmitud kirjalik leping selles, et töötaja võtab enesele täieliku materiaalse vastutuse temale hoiule või muuks otstarbeks antud vara ja muude väärtuste mittesäilimise eest;
2) kui töötaja oli aruandeliselt saanud vara või muud väärtused ühekordse volituse või muu ühekordse dokumendi alusel;
3) kui kahju on tekitatud töötaja tegevusega, mis sisaldab kriminaalkorras karistatava teo tunnuseid;
4) kui kahju on ebakaine töötaja tekitatud;
5) kui kahju on tekitatud materjalide, poolfabrikaatide või toodete (toodangu) puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega, sealhulgas nende valmistamisel, samuti ettevõtte, asutuse või organisatsiooni poolt töötaja kasutusse antud tööriistade, mõõteriistade, erirõivaste ja muude esemete puudujäägiga, tahtliku hävitamisega või tahtliku rikkumisega;
6) kui töötajale on kooskõlas NSV Liidu seadusandlusega pandud täielik materiaalne vastutus ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest;
7) kui kahju tekitamine ei olnud seotud tööülesannete täitmisega.
(2) Kirjalikke lepinguid täieliku materiaalse vastutuse kohta võib ettevõte, asutus või organisatsioon sõlmida (18 aasta vanuseks saanud) töötajatega, kes töötavad ametikohal või teevad töid, mis on vahetult seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega. Nende ametikohtade ja tööde loetelu, samuti täieliku individuaalse materiaalse vastutuse tüüpleping kinnitatakse korras, mille määrab kindlaks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.
§ 128¹. Tööliste ja teenistujate kollektiivne materiaalne vastutus
(1) Kui töölised ja teenistujad teevad ühiselt mõnda liiki töid, mis on seotud neile antud väärtuste hoidmisega, töötlemisega, müügiga (väljaandmisega), veoga või tootmisprotsessis kasutamisega ning kui ei ole võimalik piiritleda iga töötaja materiaalset vastutust ja sõlmida temaga täieliku materiaalse vastutuse lepingut, võib sisse seada kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse.
(2) Kollektiivne (brigaadiline) materiaalne vastutus kehtestatakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni poolt kooskõlastatult ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ametiühingukomiteega. Kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse kirjalik leping sõlmitakse ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ja kollektiivi (brigaadi) kõigi liikmete vahel.
(3) Tööde loetelu, mille tegemisel võib sisse seada kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse, selle kohaldamise tingimused ning kollektiivse (brigaadilise) materiaalse vastutuse tüüplepingu kinnitab NSV Liidu Ministrite Nõukogu Riiklik Töö ja Sotsiaalküsimuste Komitee koos ÜAÜKN-iga.
§ 129. Ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramine ja selle hüvitamise kord
(1) Ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju suuruse kindlakstegemine toimub NSV Liidu seadusandlusega kehtestatud korras.
(2) Mitme töötaja süü läbi tekitatud hüvitatava kahju suurus määratakse kindlaks igaühele neist, arvestades süü astet ning materiaalse vastutuse liiki ja piiri.
(3) Kahju tekitanud tööline või teenistuja võib selle vabatahtlikult hüvitada kas täielikult või osaliselt. Ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni nõusolekul võib töötaja anda tekitatud kahju hüvitamiseks võrdväärset vara või rikutu parandada.
(4) Tööliste ja teenistujate poolt kahju hüvitamine ulatuses, mis ei ületa keskmist kuupalka, toimub ettevõtte, asutuse või organisatsiooni administratsiooni korraldusega, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtide ja nende asetäitjate poolt aga alluvuse järgi kõrgemalseisva organi korraldusega töötaja palgast kinnipidamise teel. Administratsiooni või alluvuse järgi kõrgemalseisva organi korraldus peab olema tehtud hiljemalt kahe nädala jooksul, arvestades töötaja tekitatud kahju avastamise päevast ning pööratud täitmisele mitte enne seitset päeva, arvates selle töötajale teatavakstegemise päevast. Kui töötaja ei ole mahaarvamise või selle suurusega nõus, vaadatakse töövaidlus tema avalduse alusel läbi seadusandlusega ettenähtud korras.
(5) Ülejäänud juhtudel toimub kahju hüvitamine administratsiooni poolt rajooni (linna) rahvakohtule hagi esitamise teel.
(6) Kui administratsioon rikub kehtestatud korda ja peab palgast kinni ilma töötaja kirjaliku nõusolekuta või kohtuotsuseta, teeb töövaidlusorgan töötaja kaebuse alusel otsuse ebaseaduslikult kinnipeetud summade tagastamiseks.
(7) Ettevõtete, asutuste või organisatsioonide juhid ja nende asetäitjad hüvitavad nende süü läbi ettevõttele, asutusele või organisatsioonile tekitatud kahju alluvusastmelt kõrgemalaseisva organi korralduse alusel, järgides käesoleva paragrahvi lg. 4 ja 5 eeskirju.
(
Hüvise sissenõudmine kohtu korras ettevõtete, asutuste või organisatsioonide juhtidelt ja nende asetäitjatelt materiaalse kahju eest toimub alluvusastmelt kõrgemalseisva organi hagi või prokuröri avalduse alusel.(9) Kahju hüvitatakse olenemata töötaja võtmisest distsiplinaar-, administratiiv- või kriminaalvastutusele tegevuse (tegevusetuse) eest, millega tekitati kahju ettevõttele, asutusele või organisatsioonile.
§ 130. Tegeliku olukorra arvestamine materiaalse vastutuse panemisel töölisele või teenistujale
(1) Hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse kindlaksmääramisel kohtu poolt tuleb arvestada mitte ainult tekitatud materiaalset kahju, vaid ka tegelikku olukorda, milles kahju tekitati.
(2) Kohus võib süü astet, konkreetseid asjaolusid ja töötaja materiaalset olukorda arvestades vähendada hüvitamisele kuuluva kahju ulatust.
(3) Hüvitamisele kuuluva kahju ulatuse vähendamine ei ole lubatud, kui kahju on tekitatud kasusaamise eesmärgil toimepandud kuriteoga.
