teenindusnormid

Küsimus küll palgast kaugel, kuid -sellest sõltub ka palganumber.
Kust leida nn teenindusnormid (näit: koristaja teenindusnorm on 700 m2 koristatavat põrandapinda) aga majahoidja teenendusnorm?

Hela,
Väga huvitav ja samas ka veidi ebaloogiline küsimus. Tunnistan, et sellisel kujul nagu sina koristaja puhul ära näitad teenindusnormi, pole mina sellest kunagi midagi kuulnud. Ehk aitaks vastajaid see, kui teaks kust tuleneb see koristaja teenindusnorm...Tõele au andes ei saa ju siduva õigusakti tasemel sellist normi olla, kuna ka koristuse (puhastus) puhul saame rääkida väga erinevatest koristuteenustest. Lihtsustatult: lihtsalt luuaga välispinda puhastades jõuab koristustöötaja tõenäoliselt kuus või päevas rohkem pinda puhastada kui koristusteenindaja, kelle ülesandeks on lisaks esmasele puhastamisele ka märgpesu, prügikastide tühjendamine ja muude pindade puhastamine...Teenindusnorm on ikkagi iga konkreetse ametikohaga (tööülesannetest tulenevalt) seotud normatiiv, mille sätestab oma töötajatele tööandja (nt mingi tööjuhendi või ametijuhendiga).
Milline saab olla majahoidja teenendusnorm? Majad on ju erinevad. Lisaks majade suurusele erinevad olulisel moel ka majahoidjatele eraldatud ülesanded (kus on elektrooniline valvestamine, kus lippude langetamine, kus öine füüsiline valve, kus territooriumi kontroll lõhkumiste tuvastamiseks jne).
Ainuke koht, kust võite vaadata on ehk standardiseerimiskeskus (mingid sellesisulised standardid), kuigi pigem jään arvamuse juurde, et sellist ühtset teenindusnormi ei ole ja ei saagi olla....
Tööülesannete kirjeldus ja maht on lepingu sõlmimisel kahe poole kokkuleppe tulemus.
Mida arvavad teised?

Tänud väga põhjaliku vastuse ja teemalaienduse eest. Et mu küsimus polnud päris laest võetud lisan siia väikese väljavõtte, millest üldse asi algus sai:

Lasteaed-algkooli, algkooli, põhikooli ja gümnaasiumi personali miinimumkoosseisu kinnitamine
Haridusministri 15.09.1999 määrus nr 48jõustumiskuupäev 27.09.1999

11. Abipersonali arvu määramisel lähtub direktor (juhataja) kooli hoone(te), maa-ala (sh staadion) suurusest ja seisundist, ruumide koormatusest, sh õppetöö vahetuste arvust ning valla või linna eelarvelistest võimalustest.

12. Ühe koristaja teenindusnormiks on 700 m2 koristatavat põrandapinda. Teenindusnormi hulka ei arvata seinte, uste, aknalaudade ning koolipinkide ja -laudade ning muu mööbli pinda.
13. Kui koolis kasutatakse ahjukütet, luuakse koolis ahjukütja ametikoht. Ühe ahjukütja teenindusnormiks on 15 ahju. Oma katlamajaga koolides määratakse katlakütjate ametikohtade arv lähtuvalt katlamaja ekspluatatsiooni- ja ohutusnõuetest.

Nii et mõned valdkonnad on siiski võetud normeerida. Mõistan, et hästi toimiv ettevõte saab ka sellistesse töölõikudesse korralikult panustada nii personali kui palga näol. Uue töökoha loomisel tahad ju ikka oma töölisele ja ettevõttele/asutusle parimat- et palk vastaks töö hulgale, et kuskilt paistaks nõudmiste ja kohustuste piir- raskusi ja keerukust tööülesannetes tajume ju nagunii kõik erinevalt.

Samas ei näita sellesama 12 lõike teenindusnorm siiski otseselt väga palju, kuna antud kontekstis on seadusandja pidanud 700m2 all silmas ühele koristajale seatud koormuse ülempiiri. See aga tähendab, et reeglina haridusasutustes sellest otseselt ei juhinduta igapäeva töö määratlemisel (suhteliselt "surnud" normatiiv) ning tööhulk lepitakse töölepinguliselt (sealhulgas ametijuhendiga, mis on töölepingu lahutamatu osa) kokku töösuhte alguses.
Lisan siia veel kaks tegurit. Nimelt on üha enam haridusasutusi hakanud keskenduma oma põhifunktsioonile ning kõik muu alates turvavalvest kuni koristusteenuseni ostetakse hanke alusel asutusse sisse. Esmapilgul võib tegemist olla kallima teenusega kui oma koristaja(te) ohjamine, kuid lõppkokkuvõttes (võttes arvesse nende juhtimise, inventari, väljaõppele kulutatud aja, probleemid jne) võib see olla siiski parem valik.
Teine ja väga oluline teema abipersonali ehk teenindava personaliga on munitsipaalkoolide kohustus kinnitada KOV juures asutuse isikkooseisud (igal aastal). Tõsine probleem on haridusasutustes abipersonali koosseisude vähene muutumine läbi aja. Nt kolm-viis aastat tagasi kuulus koristajate (asutuses nt 2 või 3) töökohustuste hulka sööklaruumide koristamine, välisterritooriumi koristamine jne, kuid mingi hetk seoses toitlustaja tulekuga ning lepingulise partneriga, kes hoolitseb õueala eest...on koristajate koormus oluliselt langenud. Samas ei ole kool pidanud vajalikuks vähendada koristajate arvu oma isikkooseisu hulgas. Koristajate reealne teenendusnorm on aga oluliselt väiksem kui see haridusministri määruses viidatud 700 m2. Ehk siis küsimus efektiivsest vahendite ja tööjõuressursi kasutamisest avaliku sektori huvialas olevates asutustes.

Tänud vastuse eest Hela (olingi sellest normatiivist kunagi silmadega kiiresti üle jooksnud )

Jõudu ja jaksu.

Vägagi nõus, et teenuse sisseostmine teeks olulise töö igapäevase rutiinse ärategemise lihtsamaks ja vabastaks tööandja kaasnevatest tulikatest pisiprobleemidest.
Praegu, lähtudes oma majast, inimestest ja sellest väikesest kogukonnast (ikkagi maakoht)tekitaks selline probleemi lahendamine küllalt paksu verd ja üks( või ka mitu)head koristajat- koolitädi peaks nagu koolielu juurde ikka jääma. Ja numbrite keeles: olen oma haldusalases hoones teinud selle nn koristatavate ruumide põrandapinna kokkurehkendamise (piirkonnad oli küll paika pandud enne minu töösuhte algust)- see jääb 600 m2 piiridesse.
Mis on positiivne: alati on olemas majas inimene kes korral läbi päeva silma peal hoiab, tagasiside väga vahetu, tuleb koristama ka siis kui üritused ja laagrid maja tavarutiini peapeale pööravad. Ja nii mõnigi koht majas saab üle pühitud- pestud ja koristatud mitmeid kordi päeva jooksul- räägime ju lasteasutusest ikkagi eelkõige.
Miinimum kooseisude murepool on tõsiasi, et inimese haigestumise korral on keeruline leida asendajat- kui majas on vähemalt 2 sarnaseid ülesandeid täitvat inimest, on probleemi lahendada lihtsam.
Aga tänud vastamast- sain päris mitu head mõtet! Päikest ja edu!