Lõpparve tasumisega viivitamine
- Tiit
- Teema autor
- Külastaja
-
14 aastat 11 kuud tagasi #43856
lisas Tiit
Lõpparve tasumisega viivitamine lisas Tiit
Selline küsimus, et tööandja pole tasunud mu lõpparvet, tööraamat on käes, kuid tööandja ei ole seda töötajale üle kandnud, vanas palgaseaduses, mis kehtis 30.06.09 oli selline paragrahv
Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 29.10.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 04.06.2005
PALGASEADUS
Vastu võetud 26. 01. 1994. a seadusega (RT I 1994, 11, 154), jõustunud 1. 03. 1994.
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
16.01.1995 (RT I 1995, 12, 120) 1.01.1995
18.02.1999 (RT I 1999, 29, 397) 1.04.1999
26.01.2000 (RT I 2000, 10, 59) 25.02.2000
9.05.2000 (RT I 2000, 40, 248) 1.07.2000
4.04.2001 (RT I 2001, 42, 233) 1.01.2002
16.05.2001 (RT I 2001, 50, 287) 11.06.2001
19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1.08.2002
19. 06. 2002 (RT I 2002, 62, 377) 1. 10. 2002
11. 12. 2002 (RT I 2002, 111, 662) 1. 01. 2003
17. 12. 2003 (RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004
29. 09. 2004 (RT I 2004, 71, 504 ) 29. 10. 2004
Muudetud ka 24. 12. 2002. a Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega ( RT III 2003, 2, 16), mille resolutsioon on alljärgnev:
Tunnistada palgaseaduse § 8 lg 31 kehtetuks osas, millega nähakse ette riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu nõukogu liikmete, kes ei ole riigi esindajad, ja juhatuse liikmete palgaandmete avalikustamine.
Tunnistada palgaseaduse § 8 lg 32 kehtetuks osas, millega nähakse ette riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu nõukogu liikmetele, kes ei ole riigi esindajad, ja juhatuse liikmetele makstavate tasude avalikustamine.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Palgaseaduse eesmärk ja rakendusala
(1) Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse.
(2) Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega.
(3) Avalikele teenistujatele laieneb käesolev seadus niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 2. Mõisted
(1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
(2) Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.
(3) Seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid.
(4) Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
(5) Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
(6) Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
(7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 3. Palgatingimuste mõiste ja kindlaksmääramine
(1) Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda.
(2) Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus.
§ 4. Palgatingimuste muutmine
(1) Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.
(2) Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
(3) [Kehtetu RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine
Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.
§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte
(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.
(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.
(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.
(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 6. Palga arvutamine ja maksmine rahas
(1) Töötajale arvutatakse ja makstakse palka rahas.
(2) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 7. Soodsamate palgatingimuste kehtestamine
Kollektiivlepingus või töölepingus võib töötajale ette näha seaduses kehtestatuga võrreldes soodsamad palgatingimused.
§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.
(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.
(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.
(31) Käesoleva paragrahvilõikes 3 toodudkeeld ei kehti , kuiandmeid nõuabkohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksu- ja Tolliamet, Riigikontroll, Statistikaamet võiTööinspektsioon, samutikorruptsioonivastases seaduses ja teistes seadustesettenähtud juhtudel.
(32) [Kehtetu - RT I 2004, 71, 504 - jõust. 29. 10 2004]
(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.
[RT I 2004, 71, 504 - jõust. 29. 10. 2004]
II peatükk
PALGAMÄÄRADE JA PALGASÜSTEEMIDE KEHTESTAMINE
§ 9. Palgamäärade kehtestamine ettevõttes, asutuses
Tööandja kehtestab palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 10. Töötaja palgamäära kindlaksmääramine
(1) Töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.
(2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 11. Palgasüsteemide kehtestamine
(1) Tööandja kehtestab palgasüsteemid (tehtud töö eest tasu arvutamise viisid), arvestades sõlmitud kollektiivlepinguid.
(2) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
III peatükk
TÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES
§ 12. Lisatöö tasustamine
Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.
§ 13. Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud
Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.
§ 14. Ületunnitöö tasustamine
(1) Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.
(2) Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast.
§ 15. Puhkepäevadel töötamise hüvitamine
(1) Töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega.
(2) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast.
(3) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest.
§ 16. Riigipühal tehtud töö tasustamine
(1) Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
(2) Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
(3) Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
§ 17. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest
Töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast.
§ 18. Tasustamine tööülesannete täitmata jätmise korral
(1) Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi.
(2) Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.
(3) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 19. Tasustamine praagi korral
(1) Praagiks loetakse töö või toodang, mis ei vasta tööandja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Täielik praak on töö või toodang, mis ei kõlba üldse kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja mida pole võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutamiskõlblikuks muuta. Osaline praak on töö või toodang, mida mõningate mööndustega on võimalik ettenähtud otstarbel kasutada või mida on võimalik ja otstarbekas täiendava töötlusega kasutamiskõlblikuks muuta.
(2) Praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel, samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale või tema esindajale. Selle kohustuse täitmata jätmise korral loetakse praak tekkinuks töötaja süül.
(3) Kui töötaja teatas käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud asjaoludest tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest.
(4) Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest.
(5) Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses.
§ 20. Tasustamine tööseisaku aja eest
(1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta.
(2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.
§ 21. Palga säilitamine alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale
Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.
§ 22. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu
Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 23. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tööseisaku tõttu
(1) Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.
(2) Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse palka töö järgi, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast endisel tööl.
(3) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid ettenähtud mahus, makstakse teisel tööl palka töö järgi.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 231. Maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused
Maanteeveo mootorsõiduki juhile on keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud.
IV peatükk
TAGATISED JA HÜVITUSED
§ 24. Tagatis lapse toitmise vaheaegade kasutamiseks
Lapse toitmiseks töötajale seadusega ettenähtud vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 241. Tagatised rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks
Rasedale, kellele tööandja on kohustatud andma arsti otsuses näidatud vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, säilitatakse töötaja keskmine palk.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 242. Tagatised ajutise töövõimetuse korral
Tööandja on kohustatud jätkama palga maksmist töötaja ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 51 lõikes 1 sätestatud juhtudel töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse esimesel päeval, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002]
§ 25. Tervisekontrollile suunatud töötaja tagatised
Töötajale, kes seoses oma tööga on kohustatud läbima tervisekontrolli, säilitab tööandja tervisekontrolli läbiviimise aja eest töötaja keskmise palga.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 26. Tagatised taseme- ja tööalase koolituse puhul
(1) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) § 8 5.lõikele keskmise palga 10 päevaks ja maksab ülejäänud õppepuhkuse päevade eest palka vähemalt kehtiva palga alammäära ulatuses.
(2) Tööalase koolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 6.lõikele keskmise palga vähemalt 14 päevaks aastas.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 27. Töölähetuse tagatised ja hüvitused
(1) Töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk.
(2) Töölähetusse saadetule hüvitatakse:
1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi;
2) majutuskulud lähetuspaigas;
3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning
4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.
(3) Töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.
(4) Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamisel võib lähetatav keelduda lähetusest.
§ 28. [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 29. Hüvitised tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest
Tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233) sätestatud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
uues töölepingu seaduses on selline punkt välja toodud ainult ajateenistuses olevate isikute kohta
§ 134. Lõpparve maksmine teenistusest vabastamisel
(3) Lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga.»;
Mis õigused siis endisel töötajal on oma lõpparve kättesaamiseks ja mis ulatuses tuleb hüvitada tööandjal tahtliku lõpparvega viivitamise eest tasuda endisele töötajale(mis ulatuses ja mis on selle aluseks?)
Väljaandja : Riigikogu
Akti või dokumendi liik : seadus
Teksti liik : terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kpv. : 29.10.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 04.06.2005
PALGASEADUS
Vastu võetud 26. 01. 1994. a seadusega (RT I 1994, 11, 154), jõustunud 1. 03. 1994.
Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
16.01.1995 (RT I 1995, 12, 120) 1.01.1995
18.02.1999 (RT I 1999, 29, 397) 1.04.1999
26.01.2000 (RT I 2000, 10, 59) 25.02.2000
9.05.2000 (RT I 2000, 40, 248) 1.07.2000
4.04.2001 (RT I 2001, 42, 233) 1.01.2002
16.05.2001 (RT I 2001, 50, 287) 11.06.2001
19.06.2002 (RT I 2002, 61, 375) 1.08.2002
19. 06. 2002 (RT I 2002, 62, 377) 1. 10. 2002
11. 12. 2002 (RT I 2002, 111, 662) 1. 01. 2003
17. 12. 2003 (RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004
29. 09. 2004 (RT I 2004, 71, 504 ) 29. 10. 2004
Muudetud ka 24. 12. 2002. a Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuotsusega ( RT III 2003, 2, 16), mille resolutsioon on alljärgnev:
Tunnistada palgaseaduse § 8 lg 31 kehtetuks osas, millega nähakse ette riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu nõukogu liikmete, kes ei ole riigi esindajad, ja juhatuse liikmete palgaandmete avalikustamine.
Tunnistada palgaseaduse § 8 lg 32 kehtetuks osas, millega nähakse ette riigi vähemusotsustusõigusega äriühingu nõukogu liikmetele, kes ei ole riigi esindajad, ja juhatuse liikmetele makstavate tasude avalikustamine.
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Palgaseaduse eesmärk ja rakendusala
(1) Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse.
(2) Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega.
(3) Avalikele teenistujatele laieneb käesolev seadus niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleeriva või muu seadusega ei ole sätestatud teisiti.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 2. Mõisted
(1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest.
(2) Põhipalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.
(3) Seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid.
(4) Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel.
(5) Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.
(6) Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.
(7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 3. Palgatingimuste mõiste ja kindlaksmääramine
(1) Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda.
(2) Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus.
§ 4. Palgatingimuste muutmine
(1) Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel.
(2) Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
(3) [Kehtetu RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine
Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.
§ 51. Võrdse tasustamise põhimõte
(1) Keelatud on kehtestada eri soost töötajatele sama või võrdväärse töö eest erinevaid palgatingimusi.
(2) Tööandja on töötaja nõudmisel kohustatud tõendama, et ta on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtet järginud ja eeliste andmine on tingitud soost sõltumatutest objektiivsetest asjaoludest. Töötajal on õigus nõuda selgitusi palga arvutamise aluste kohta.
(3) Töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse ebavõrdse tasustamise kestust, ulatust ja laadi.
(4) Tööandja on kohustatud teavitama töötajat tööle võtmisel võrdse tasustamise õiguslikust regulatsioonist.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 6. Palga arvutamine ja maksmine rahas
(1) Töötajale arvutatakse ja makstakse palka rahas.
(2) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 7. Soodsamate palgatingimuste kehtestamine
Kollektiivlepingus või töölepingus võib töötajale ette näha seaduses kehtestatuga võrreldes soodsamad palgatingimused.
§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta
(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.
(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud töötaja soovil andma talle kirjaliku või tema nõusolekul elektroonilise teatise töötajale arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude, preemia ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.
(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, samuti palgatingimuste kohta.
(31) Käesoleva paragrahvilõikes 3 toodudkeeld ei kehti , kuiandmeid nõuabkohus, prokuratuur, kohtueelse uurimise asutus, Maksu- ja Tolliamet, Riigikontroll, Statistikaamet võiTööinspektsioon, samutikorruptsioonivastases seaduses ja teistes seadustesettenähtud juhtudel.
(32) [Kehtetu - RT I 2004, 71, 504 - jõust. 29. 10 2004]
(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.
[RT I 2004, 71, 504 - jõust. 29. 10. 2004]
II peatükk
PALGAMÄÄRADE JA PALGASÜSTEEMIDE KEHTESTAMINE
§ 9. Palgamäärade kehtestamine ettevõttes, asutuses
Tööandja kehtestab palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 10. Töötaja palgamäära kindlaksmääramine
(1) Töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.
(2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 11. Palgasüsteemide kehtestamine
(1) Tööandja kehtestab palgasüsteemid (tehtud töö eest tasu arvutamise viisid), arvestades sõlmitud kollektiivlepinguid.
(2) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
III peatükk
TÖÖTASUSTAMINE ERITINGIMUSTES
§ 12. Lisatöö tasustamine
Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.
§ 13. Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud
Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.
§ 14. Ületunnitöö tasustamine
(1) Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.
(2) Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast.
§ 15. Puhkepäevadel töötamise hüvitamine
(1) Töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega.
(2) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast.
(3) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest.
§ 16. Riigipühal tehtud töö tasustamine
(1) Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.
(2) Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.
(3) Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.
§ 17. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest
Töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast.
§ 18. Tasustamine tööülesannete täitmata jätmise korral
(1) Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi.
(2) Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.
(3) [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 19. Tasustamine praagi korral
(1) Praagiks loetakse töö või toodang, mis ei vasta tööandja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Täielik praak on töö või toodang, mis ei kõlba üldse kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja mida pole võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutamiskõlblikuks muuta. Osaline praak on töö või toodang, mida mõningate mööndustega on võimalik ettenähtud otstarbel kasutada või mida on võimalik ja otstarbekas täiendava töötlusega kasutamiskõlblikuks muuta.
(2) Praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel, samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale või tema esindajale. Selle kohustuse täitmata jätmise korral loetakse praak tekkinuks töötaja süül.
(3) Kui töötaja teatas käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud asjaoludest tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest.
(4) Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest.
(5) Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses.
§ 20. Tasustamine tööseisaku aja eest
(1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta.
(2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.
§ 21. Palga säilitamine alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale
Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.
§ 22. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu
Töötaja ajutise üleviimise korral teisele tööle tootmishädavajaduse tõttu makstakse töötajale palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 23. Tasustamine ajutise üleviimise korral teisele tööle tööseisaku tõttu
(1) Töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, makstakse teisel tööl palka töö järgi, kuid mitte vähem keskmisest palgast endisel tööl, kui ta täidab tööülesandeid ettenähtud mahus.
(2) Töötajale, kes ei täida teisel tööl tööülesandeid ettenähtud mahus temast mitteoleneval põhjusel, makstakse palka töö järgi, kuid mitte vähem kokkulepitud palgamäärast endisel tööl.
(3) Töötajale, kes on süüdi tööseisaku tekkimises või kes ei täida tööülesandeid ettenähtud mahus, makstakse teisel tööl palka töö järgi.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 231. Maanteeveo mootorsõiduki juhi palga arvutamise ja maksmise eritingimused
Maanteeveo mootorsõiduki juhile on keelatud arvutada ja maksta nii põhipalka kui ka lisatasu läbitud kilomeetrite ning veetud kaubakoguse alusel. Erandina võib läbitud kilomeetreid või kaubakogust arvesse võtta lisatasu maksmisel, kui selle arvutamise viis, tingimused ja määrad on sellised, mis ei soodusta ohutu liikluse nõuete eiramist ning on kollektiivlepingus ette nähtud.
IV peatükk
TAGATISED JA HÜVITUSED
§ 24. Tagatis lapse toitmise vaheaegade kasutamiseks
Lapse toitmiseks töötajale seadusega ettenähtud vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu sotsiaalministri kehtestatud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 241. Tagatised rasedale sünnituseelseks läbivaatuseks
Rasedale, kellele tööandja on kohustatud andma arsti otsuses näidatud vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, säilitatakse töötaja keskmine palk.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 242. Tagatised ajutise töövõimetuse korral
Tööandja on kohustatud jätkama palga maksmist töötaja ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse (RT I 2002, 62, 377) § 51 lõikes 1 sätestatud juhtudel töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse esimesel päeval, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.
[RT I 2002, 62, 377 - jõust. 1. 10. 2002]
§ 25. Tervisekontrollile suunatud töötaja tagatised
Töötajale, kes seoses oma tööga on kohustatud läbima tervisekontrolli, säilitab tööandja tervisekontrolli läbiviimise aja eest töötaja keskmise palga.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 26. Tagatised taseme- ja tööalase koolituse puhul
(1) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) § 8 5.lõikele keskmise palga 10 päevaks ja maksab ülejäänud õppepuhkuse päevade eest palka vähemalt kehtiva palga alammäära ulatuses.
(2) Tööalase koolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 6.lõikele keskmise palga vähemalt 14 päevaks aastas.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 27. Töölähetuse tagatised ja hüvitused
(1) Töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk.
(2) Töölähetusse saadetule hüvitatakse:
1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi;
2) majutuskulud lähetuspaigas;
3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning
4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.
(3) Töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.
(4) Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamisel võib lähetatav keelduda lähetusest.
§ 28. [Kehtetu - RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
§ 29. Hüvitised tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest
Tööraamatu andmisega ja lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233) sätestatud korras.
[RT I 2001, 50, 287 - jõust. 11.06.2001]
uues töölepingu seaduses on selline punkt välja toodud ainult ajateenistuses olevate isikute kohta
§ 134. Lõpparve maksmine teenistusest vabastamisel
(3) Lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga.»;
Mis õigused siis endisel töötajal on oma lõpparve kättesaamiseks ja mis ulatuses tuleb hüvitada tööandjal tahtliku lõpparvega viivitamise eest tasuda endisele töötajale(mis ulatuses ja mis on selle aluseks?)
Palun Sisene või Loo konto vestlusega liitumiseks.
