Kas on õige?

Töötan kaupluses,tööpäevad on 13 tunnised(+1 tund lõna=14h olen tööl),graafik on tehtud 2x2(2 tööl,2 vaba).Mul on 6-aastane laps keda vahepeal aitab hoida vanaema (nüüd olen üksik ema),kes ka töötab,ülemust ei huvita töötajate elu,millest loomulikult põhineb motivatsioon heas tujus olla ja nii edasi,ülemusega kokkuleppida ei saa,et tuleks vastu, teha töögraafiku nii et teised firmad ei kannataks (see oleks 2x3x2),sest vanaema firma peab nüüd ka meie kaupluse järgi töötama.Küsimus kas sellel olukorral mingi õigus on?

Mis õigus?
Töökorralduse oma ettevõttes määrab tööandja.

tööandja ei pea küll oma firma töögraafikute koostamisel hakkama arvestama sellega, et töötaja sugulastel oleks mugavam tööl käia. No on ikka tahtmine teemaalgatajal.

Olete kindlasti väga noored ja eakate mured teid ei huvita see on selge.See pole mingi tahtmine vaid oli palve vastu tulla, sest kõik me oleme inimesed ja peame käituma inimlikult,sest kust siis tuleb loojalne suhtumine klientidesse? Tuleb välja ma võin käituda nii kuidas tervis mul lubab? Füüsiliselt ja moraalselt on väga raske lihtsalt ei jõua välja puhata,isegi noored kurdavad sellele ja ´kuhu me kõik jõuame sellise elutempoga? Ainult haiglatesse,hakkame raskendama teine teistele elu! Kuidas me teenindame teine teist,kas te panete tähele? Enamus kurjalt ja ebaviisakalt kas seda me tahtsime või?

Mina ei ole noor vanuseliselt ja veel vähem väga noor(hinges ehk mõnevõrra noor) aga mida sa Rita meilt nüüd ootad, et lohutame sind ja ütleme nõua mida vajad või ütleme, et sa võid valida tööaja vastavalt oma vajadustele tööandjalt midagi küsimata - milleks kui see poleks seaduslik, kui sinu soovi tööandja ei rahulda siis pole midagi teha, sest iga töötaja tahet ei saa ju arvesse võtta aga sinul on alati võimalus valida endale töökoht koos tööajaga mis sulle sobib aga jah nüüd tuleks sinu poolt jutt, et kes see ikka tööta tahab olla või väikses kohas ei olegi töökohti mida valida jne. aga lõpptulemus on ju ikka see, et kui sina rahul pole siis pole seda vist keegi....

See teema kisub juba psühholoogiasse: et on raske jne. ja vajab abi, et mida teha sellises olukorras. Tööandjad paraku ei pea olema psühholoogid ja nõustajad isiklikes asjades, eriti kui on palju töötajaid firmas.Kuigi isiklikul tasandil olen nõus, et siin ilmas inimene elab selleks et töötada ja et kedagi teist ei huvita, mis probleemid sul on.