Tööleping vs. Tööettevõtuleping

Tere, nagu ma aru saan on töölepingu ja tööettevõtulepingu peamine vahe selles, et tööandja ei kohustu töötajale maksma puhkusekompensatsiooni ning võtma teda haigekassasse arvele. Kas on veel mõned märkimisväärsed erinevused? Kas töölepingut saab sel juhul lihtsalt kohandada ka tööettevõtulepinguks või on tal järsku hoopis teistsugune struktuur?

Tänan

üks asi mida tasub teada-tööinspektsioonist öeldi nii,kui inimene teeb tööd sinu asutuses (ruumides, territooriumil),kasutab sinu masinaid ja tööriistu siis töötab tema töölepinguga.See ei ole töötamine tööettevõttelepinguga.

Tööettevõtulepingu ja töölepingu vahe seisneb erinvates detailides:
1. töölepingu puhul on kindlaks määratud töötamise aeg(8 tundi päevas), Tööettevõtulepingu puhul on töötamiseks kindel tähtaeg, milleks töö peab olema ära tehtud
2. Töölepingu puhul on kindel alluvussuhe, mis tööettevõtulepingu puhul puudub.
3. Tööettevõtuleping sõlmitakse mingi konkreetse töö ära tegemiseks kindlaks tähtajaks.
Töötegemise asukoht ega tööriistade kuulumine tööandjale ei tohiks siin väga suurt rolli küll mängida (vähemalt ei ole ma sellist arvamust enne kunagi kuulnud).

Ekslik on aga arvata, et tööettevõtulepingu alusel töötavat inimest ei pea võtma haigekassas arvele. Peab ikka, aga vaid juhul kui lepingu tähtaeg on pikem kui (vist) 3 kuud.

Tahaks siinkohal ära märkida, et tihti sõnastatakse valesti töösuhteid. Kui on tööandja, siis vastaspooleks on töötaja. Kui on tellija, siis teine pool on töövõtja. Kui te sõlmite töövõtulepingu füüsilise isikuga, siis lepitakse kokku, kes kelle töövahendeid kasutab jne. Tellija on kohustatud kinni pidama töövõtja tasust tulumaksu ja maksma lisaks sotsiaalmaksu.
Tegelikus elus on soovitatav töövõtuleping sõlmida füüsilisest isikust ettevõtjaga (FIE), kes peab ise hoolitsema selle eest, et tema maksud oleks makstud (tulumaks, sotsmaks, jne). Nüüd ongi küsimus, kellega ja mis otstarbel soovite sõlmida üldse töövõtulepingut? Äkki oleks kohe targem võtta isik põhikohaga tööle. Või kasutadagi vaid äriseadustikus ära toodud ühenduste teeneid.

Tere!

Selline küsimus: kuidas vormistatakse tööettevõtulepingu lõpetamist. Kas see sarnaneb töölepingu omaga?


Tänan

Alates 01.07.2003, mil jõustus Võlaõigusseadus, ei eksisteeri mõistet tööettevõtuleping vaid on töövõtuleping

Tööettevõtuleping
TLS § 7 p 11 järgi ei laiene töölepingu seadus tegutsemisele tööettevõtulepingu alusel.

Vastavalt Tsiviilkoodeksile kohustub tööettevõtja tööettevõtulepingu järgi omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö kas tellija või omast materjalist, tellija aga kohustub tehtud töö vastu võtma ja selle eest tasuma.

Tööettevõtusuhtes puudub tööettevõtja ja tellija vahel töösuhtele iseloomulik subordinatsiooni- ehk alluvussuhe. Tööettevõtja on kohustatud täitma konkreetse tellimuse. Tellijat huvitab vaid resultaat, mitte see, millal ja mis tingimustes töö tehakse. Tööettevõtja otsustab ise, millal ja mil viisil ta tellimuse täidab, vastutab ise tööohutuse eest, loob ise tingimused tellimuse täitmiseks ja kannab ebakvaliteetselt tehtud tööga tekitatud kahju. Tellija reeglina ei sekku töökorraldusse ega juhi tööd, kuid ta võib siiski anda juhiseid, mis võivad olla suunatud üksnes töö resultaadile. Tööettevõtja teeb töö omal riisikol ja korraldab ise oma tegevuse. Tellijal on tööettevõtusuhtes üksnes kohustus täidetud tellimus vastu võtta ja selle eest tasuda.

Kulla Joel Tsiviilkoodeks on ammu kehtetu ja seaduste vastuolu (TLS versus VÕS) ei ole Eesti Vabariigis midagi uut