Sünnitushüvitise arvutamise aluseks on naise sünnituslehele jäämisele eelnenud aasta töötasu põhjal arvutatud ühe päeva keskmine tulu. Töötasult peab olema makstud ka sotsiaalmaks.
Töölepinguga töötajate ja avalike teenistujate puhul läheb arvesse nende töötasult arvestatud sotsiaalmaks. Töövõtulepinguga töötajate, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme ja FIEde puhul arvestatakse makstud sotsiaalmaksu.
Ühe päeva tulu võrdub töötasu ja arvu 365 jagatisega (arvust 365 lahutatakse päevad, mil inimene oli eelnenud aastal töövõimetuslehel). Kui eelnenud aastal tulu puudus või oli see väga väike, siis võetakse töölepinguga töötajatel ja avalikel teenistujatel hüvitise aluseks alampalk. Seda vaid juhul, kui inimese põhipalk on alampalgast suurem. Vastasel korral võetakse hüvitise arvestamise aluseks põhipalk. 2005. aastal on alampalk 2690 krooni.
Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.
Haigekassa saab andmed töötasu suuruse kohta Maksu- ja Tolliametist.
Näide:
Evelin töötas töölepingu alusel ja jäi sünnituslehele 2005. aastal. Seega arvutatakse tema hüvitis 2004. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu põhjal. Evelin teenis 2004. aastal 70 000 krooni sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ega olnud ühtegi päeva töövõimetuslehel. Nii on Evelini kalendripäeva keskmine tulu 70 000 jagada 365= 192 krooni.
Sünnitushüvitist saab ta 140 (päeva) korda 192 (kalendripäeva keskmine tulu) = 26 880 krooni. Summalt peetakse kinni tulumaks, nii et Evelin saab sünnitushüvitist kätte 20 405 krooni.
