enam ei ole Tööettevõtulepingut vaid tänapäeval VÕS on Töövõtuleping.
väljvõte:
Helve Toomla, ametiühingute jurist selgitab
Mis vahet on töölepingul ja töövõtulepingul?
Töölepingu alusel töötav inimene ehk töötaja teeb oma ametis tööd pideva protsessina, täidab päevast päeva ja kindlal ajal töölepingus kokkulepitud tööüles-andeid, saades selle eest palka ja olles samal ajal tööandjaga alluvussuhtes, s.t tööandjal on kogu aeg õigus tööd juhtida ja kontrollida.
Töölepingu sõlminud töötajal on kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad peale töölepingu kollektiivlepingutest ja riigi tööõigusaktidest (seadustest, määrustest jms), mis reguleerivad töötajate töö-, palga-, töö- ja puhkeaja, puhkuse, töötervishoiu- ja tööohutuse tingimusi. Kui üks töölepingu pooltest, olgu see töötaja või tööandja, neid tingimusi rikub, võib teine pool taotleda vaidluse lahendamist töövaidluskomisjonis ja kohtus
TÖÖVÕTULEPING sõlmitakse võlaõigusseaduse vastavatest sätetest lähtudes tellija ja töövõtja vahel mingi asja tegemiseks, selle muutmiseks või teenuse osutamiseks. Tasu töö või teenuse eest lepitakse lepingus kokku, see peab olema mõistlik, riik tasumäärasid ei kehtesta. Tavaliselt makstakse tasu siis, kui töö on valmis või teenus tehtud ja tellija sellega rahul. Töövõtja teeb tööd omal riisikol, s.t ta vastutab tellija ees ka sel juhul, kui töö enne üleandmist juhuslikult hävib või kahjustub. Tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, s.t lõpetada. Tööseadused töövõtulepingu pooltele ei kehti töövõtjal ei ole seadusest tulenevat õigust puhkusele, sh lapsehoolduspuhkusele, ega puhkusetasule.
Töövõtulepingu täitmist saab vaidlustada ainult kohtus
