Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
64 eurot on uuest aastast ühe kuu töötutoetus, väikseim tunni-palk on 1,72 eurot.
Mõned praegused palgaverstapostid ja toetused eurodes:
•• Praegu klassikaline 10 000-kroonine palk, mida eriti noored küsida armastavad, on uuest aastast 639,12 eurot.
•• Miinimumpalk on Eestis praegu 4350 krooni ehk 278,02 eurot.
•• Väikseim lubatud tunnitasu, alla mille seaduse järgi maksta ei tohi, on 27 krooni ehk 1,72 eurot.
•• Keskmine palk statistikaameti kolmanda kvartali andmete järgi on Eestis 11 874 krooni – 758,89 eurot.
•• Ka näitavad kolmanda kvartali andmed, et näiteks majutuses ja toitlustuses töötavad inimesed, kes seni on teeninud nii 7828 krooni kuus, saaksid uuel aastal 500,30 eurot.
•• Haridustöötajad 522,86 eurot (8181 kr), hulgi- ja jaekaubanduses leiba teenivad inimesed 701,81 eurot (10 981 kr), tööstustöölised 745,40 eurot (11 663 kr), tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande töötajad 778,57 eurot
(12 182 kr), ehituses 815,64 eurot (12 762 kr), finants- ja kindlustusvaldkonnas 1262,45 eurot
(19 753 kr).
•• Keskmine vanaduspension on riigis statistikaameti andmetel praegu 4763 krooni, mis tähendab 304,40 eurot kuus.
Nadid toetused
Jättes kõrvale selle, et vanemahüvitise ülempiir on praegu ja vähemasti ka aasta esimestel kuudel 35 316 krooni ehk 2257,10 eurot, on toetused-hüvitised uuest aastast Eestis kuidagi eriti haledad. Mõned näited:
•• Igakuine lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta on 300 krooni – 19,18 eurot, kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 900 krooni – 57,54 eurot. (Lapsetoetuse määr on 150 krooni ehk 9,59 eurot).
•• Lapsehooldustasu on 600 krooni kuus ehk 38,35 eurot. (Lapsehooldustasu määr on sel aastal 1200 krooni ehk siis 76,70 eurot.)
•• Üksikvanema lapse toetus on 300 krooni – 19,18 eurot.
•• Ajateenija lapse toetus 750 krooni oleks 1. jaanuarist 47,93 eurot.
•• Lapse ühekordne sünnitoetus on 5000 krooni, 2011. aastal 319,56 eurot.
Üht-teist veel
•• Täiendav lapsepuhkus emale või isale kolm tööpäeva aastas, mille ajal saab palga ja nn puhkuseraha asemel hoopis riigilt hüvitist 66 krooni päevas – 4,21 eurot päev.
•• Keskmine töötuskindlustushüvitis 4694 krooni ehk 300 eurot kuus (aluseks on novembrikuu andmed); töötutoetus u 1000 krooni kuus on uuest aastast 63,91 eurot.
•• Töötukassa keskmine novembris väljamakstud koondamishüvitis oli 15 750 krooni ehk 1006,60 eurot.
•• Jõulupreemia 1000 krooni (eeldusel, et seda makstakse nüüd ja edaspidi) – 63,91 eurot.
•• Palgaläbirääkimiste kaks olulist verstaposti 5000 krooni ja 10 000 krooni – 319,55 eurot ja 639,11 eurot. Eeskirjade järgi tuleb töötasu eurodesse ümber pannes ümardada alati ülespoole.
Kuidas palka eurodesse arvutada
•• Kehtiva miinimumtasu 4350 krooni ümberarvestamiseks tuleb teha jagamistehe: 4350 : 15,6466 = 278,01567 eurot.
•• Saadud summa tuleb arvestada 1 eurosendi täpsuseni, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta – 278,01567.
•• Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole.
•• Seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks selle näite korral 278,02 eurot.
•• 1 euro on 15,6466 krooni.
Allikas: tööinspektsioon
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
•• Kuidas arvutatakse õppepuhkuse tasu miinimumpalga pealt? Töötaja oli lubatud õppepuhkusele 2. novembrist kuni 7. novembrini, s.o kuueks kalendripäevaks. Tegemist on graafiku alusel töötava inimesega.
Eeldan, et küsimus puudutab seda õppepuhkuse osa, mille eest makstakse keskmist töötasu. Alampalga puhul arvutatakse keskmist töötasu täpselt samuti nagu kõrgema töötasu puhul – ehk siis eelmise kuue kalendrikuu töötasust.
See, millist tööajarežiimi firmas kasutatakse, pole arvutamisel oluline. Kuna täiskasvanute koolituse seaduse alusel antakse õppepuhkust kalendripäevades, siis tuleb ka tasu arvutamisel lähtuda kalendripäeva keskmisest tasust.
Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord on kehtestatud valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrusega nr 91. Sama määruse järgi arvutatakse ka puhkusetasu.
•• Õppepuhkusest veel: „Jurist selgitab“, EPL 24.08.2010 (www.epl.ee)
Saada oma tööalane küsimus:
Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Aastalõpp ei ole enam kaugel ja võib kihla vedada, kas Talvetaat kaunistab jõuluajal metsas kuuski härmatise või pärlisuuruste vihmapiiskadega.
Kuid tööandjatel tuleb õige varsti tutvustada oma ettevõtte personalile detsembrikuuks kinnitatud tööajakava.
Töölepingu seaduse kohaselt lühendab tööandja uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva kolme tunni võrra. Kuigi tekstist on kadunud sõna “vahetult”, on seadusandja jätkuvalt silmas pidanud riigipühale vahetult eelneva tööpäeva lühendamist.
Vahel küsitakse, et kas tööpäeva võib lühendada ka vahetuse algusest. Keelatud see ei ole, aga seadusandja mõtte kohaselt peaks tavapärane tööpäev ikkagi varem lõppema, et töötaja saaks hakata pühadeks valmistuma.
Sellest tulenevalt on 2010. aasta detsembris kolm normtundide arvu täistööajaga ehk arvestuslikult 40 tundi nädalas töötavatele töötajatele:
- kui töötatakse esmaspäevast reedeni ja 8 tundi päevas, on töötunde 170, sest 22 kalendaarset tööpäeva x 8 tundi = 176 tundi – 2 x 3 tundi, mille võrra tööpäeva pikkust lühendatakse jõululaupäevale ja uusaastale vahetult eelneval tööpäeval.
Kui töötatakse graafiku alusel ja töötaja ei ole tööl ei jõululaupäevale ega uusaastale vahetult eelneval tööpäeval, siis tema kuu tööajanorm ei lühene ja see on 176 tundi.
Kui tööl ollakse graafiku alusel ainult ühel pühale vahetult eelneval tööpäeval, siis lüheneb selle töötaja tööajanorm ainult 3 tunni võrra, olles seega 173 tundi.
Samas on terve rida töövaldkondi, kus seoses elanikkonna teenindamisega tööpäeva pühade eel reaalselt ei lühendata – keegi ei kärbi lühemaks haiglatöötaja, tuletõrjuja, tanklaoperaatori või politseiniku 12- või 24-tunnist töövahetust ning ega kaupmeeski pane kauplust varem kinni ajal, kui töölt juba vabanenud inimesed usinalt poodlevad.
Sel juhul on töökorralduse reeglid selleks ettevõttesiseseks dokumendiks, kus töötaja leiab vastuse küsimusele, kuidas neid lühendamata jäänud töövahetuse tunde talle korvatakse. Enamlevinud tava kohaselt vähendatakse selle võrra arvestusperioodi töötundide arvu ja käsitletakse neid tunde kokkuleppeliste ületundidena. Otse seadusest tulenevalt hüvitatakse ületunnid vaba aja andmisega, kui pooled ei ole kokku leppinud selle rahalises hüvitamises 1,5-kordse tasu maksmisega. Võimalik on ka, et detsembrikuu tööajakava koostades planeerib tööandja töötajale hoopis mõne teise tööpäeva lühemana ja ületunde ei tekigi.
Tuleb arvestada, et kuna ületunde tehakse poolte kokkuleppel, on töötajal ka oma sõna sekka öelda, kas ta nõustub ilma töövahetuse lühendamiseta riigipühale eelneval päeval tööd vihtuma.
Tööandja peab summeeritud tööajaga töötajatele kuu töövahetuste ajakava teatavaks tegema tema poolt kehtestatud korras. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel võib tekkida vajadus tööajakava kuu kestel muuta ja töötajat puhkepäeval hoopis tööle kutsuda. Sel juhul peab tööandja mõistlikult arvestama ka töötaja eraeluliste huvidega, mis võib aastalõpusündmuste tulvas üsna keerukaks osutuda.
Mõnes firmas lühendatakse kõigi riigipühade eel töötajate tööpäeva pikkust mitme tunni võrra kas tööandja ühepoolse otsuse või kollektiivlepingu alusel. Kuid töötaja töötasu ei tohi selle tõttu väheneda.
Neenu Pavel
Lõuna inspektsiooni tööinspektor-jurist
- Üksikasjad
Programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011" muudatus võimaldab järgmisest aastast töötutel pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist. Lisaks laiendatakse koolituskaardi ning muid tööturuteenuste võimalusi.
Muudatused heaks kiitnud sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on igapäevane praktika näidanud, et tööproov parandab inimeste võimalusi tööle saada. "Tööproovi lubamisel on äärmiselt oluline just garantiide säilimine ehk kui töötu läheb ettevõtja juurde tööproovile, siis säilitatakse talle kõik töötukassa poolt makstavad toetused ning ravikindlustus. Hea meel on ka selle üle, et saame laiendada koolituskaardi võimalusi ka ümberõppele," rõhutab Pevkur.
Tööproovi päevadel täidab töötu tavalisi tööülesandeid ning tutvub ettevõtte töötajate, töötingimuste ja -kultuuriga. Tööandjal on samal ajal võimalik hinnata nii kandideerija oskusi kui isikuomadusi. Töötu võib ühe tööandja juures ühe konkursi raames teha proovi maksimaalselt kolm päeva. Proovipäeva võimaluse kasutamine on vabatahtlik ja selle ajal säilib õigus olla töötuna arvel ning saada töötuskindlustushüvitist või töötutoetust. Tööproovi päevadel käimisega seotud sõidukulude hüvitamiseks makstakse sõidutoetust.
Sama käskkirjaga tegi sotsiaalminister Hanno Pevkur programmile ka teisi täiendusi ja muudatusi. Näiteks laiendatakse järgmisest aastast koolituskaardi kasutamise võimalusi – lisaks täiendõppele on võimalik saada ka ümberõpet. Muudatuse tulemusena kiirenevad ümberõppe saamise võimalused. Lisaks makstakse uuest aastast stipendiumit vabatahtlikul tööl osalemise eest. Puuetega inimestele pakutavate teenuste osas laiendatakse sihtgruppi – 2011. aastal on programmis võimalik osutada mitmeid teenuseid (abistamine tööintervjuul, töökoha või –vahendite kohandamine jne) ka täiskoormuses õppivale töötukassas registreeritud puudega töötule. Palgatoetuse saamise tingimused viiakse aga tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid või töötuid, kes on vabanenud vanglast. Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud 6 kuud töötuna registreeritud. Ainsa erisusena palgatoetuse osas jääb võimalus sõlmida tähtajalisi lepinguid.
Käesoleva aasta 30. novembri seisuga on palgatoetusega rakendunud 10 250 inimest, ettevõtluse alustamise toetust saanud 607 inimest, koolitusele suunatud 14 207 ja tööpraktikale suunatud 2944 inimest.
Helena Nõmmik
Sotsiaalministeerium
Pressiesindaja
helena.nommik|ä|sm.ee
6269 321
53 304 974
- Üksikasjad
1. jaanuarist 2011 hakkab Saksamaal kehtima kord, mille kohaselt ei vaja kaheksa uue liikmesriigi ehk Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari hooajatöölised enam tööluba, teatas Saksamaa sotsiaalministeerium. Saksamaa tööturg tervikuna avaneb Euroopa Liidu uutele riikidele 1. maist.
Tänavu kolmandas kvartalis oli Saksamaal u 980 000 vaba töökohta. Aripaev.ee kirjutas, et Saksa tööturu uuringute instituudi (IAB) andmetel kasvab vabade töökohtade hulk eelkõige tööstussektoris. Seevastu riiklikult finantseeritavates sektorites, nagu näiteks koolides, lasteaedades ja tervishoiuasutustes, on märgata vabade töökohtade olulist vähenemist.
Lehekülg 1262 / 1612
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee