Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• Puhkuseseadus
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla,
jurist

•• Puhkuseseaduse § 9 alusel antakse 35-kalendripäevalist pikendatud põhipuhkust alaealistele ja neile, kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel. Sama seaduse § 26 mainib, et 28 päeva ületava puhkuse (ehk siis seitse lisapäeva) kompenseerib riik. Kuidas aga käituda siis, kui nn pikemalt puhkav inimene kavatseb töölt lahkuda? Kas tööandja peaks arvestama puhkusekompensatsiooni 35 või 28 päeva eest aastas? Kui arvestatakse 35 päeva eest, siis kas on õigus tekkinud vahe riigilt tagasi nõuda?

Töövõimetuspensionärile tuleb töölepingu lõpetamise korral maksta kasutamata puhkuse hüvitist, lähtudes 35-kalendripäevasest puhkusest. Küsija viidatud puhkuseseaduse § 26 (lg 1, p 1) ütleb, et ka kasutamata puhkuse rahalise hüvitamise korral makstakse riigieelarve vahenditest kinni 28 kalendri-päeva ületav puhkuseosa ehk siis seitse päeva. Seega riigilt hüvitust saab, selleks tuleb täita vastav andmik ja esitada see oma asukohajärgsele pensioniametile.

Täpsemalt on puhkusetasu ja hüvitise suurus ning riigieelarve vahenditest maksmise kord kirjas vabariigi valitsuse 28. augusti 2001. aasta määruses nr 287. Soovitan internetist vaadata ka sotsiaalkindlustusameti ja pensioniameti kodulehekülgi: seal on saadaval nii andmiku vorm kui ka selgitused.

•• Meie asutuses makstakse palka alati 9. kuupäeval. Palgaseaduses on öeldud, et töötasu maksmise kuupäeva saab asutus kehtestada oma kollektiivlepingus või töösisekorraeeskirjas. Kas on olemas seadus, mis annab täpsema viite töötasu maksmise päeva kohta? Või tohibki eelmise kuu töötasu maksta järgmisel kuul esimesest viimase päevani ning mingi muu seadus seda küsimust ei reguleeri ega piira?

Palka makstakse vähemalt üks kord kuus. Täpset maksmise päeva ühegi seadusega määratud ei ole, see peab kirjas olema kollektiivlepingus või töösisekorraeeskirjas, kindlasti ka töölepingus. Üldjuhul peab palk olema välja teenitud, seega saabki seda alles järgmisel kuul maksta. Tööinspektsiooni selgituse kohaselt tuleb palka maksta ühel kindlal kuupäeval, mitte mingi ajavahemiku jooksul. Põhjendust vt www.ti.ee.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Holger Roonemaa

Seaduseelnõu järgi ei pea tööandja enam maksma koolituselt erisoodustusmaksu.

Uue töölepinguseaduse eelnõu kohaselt ei pea tööandja enam maksma erisoodustusmaksu, kui ta saadab töötaja tasemehariduskoolitusele.

“See oli üks meie kindel nõue, et investeeringud tasemeharidusse tuleb erisoodustusmaksust vabastada,” ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi. Sisuliselt tähendab see, et kui näiteks kaubanduskontsern saadab töölise logistikat õppima, tuleb praegu koolituskuludele liita ka tulumaks ja sotsiaalmaks ning õppemaksule lisandub nii tuhandeid kroone.

Teistest erinev haridus

Veskimäe sõnul tekkis selle nõude kaotamise vajadus, sest Eesti haridussüsteem on nii paigast ära kui vähegi annab. “Kui vaatame näiteks Euroopa esimest 15 riiki, siis kutseõppes õpib igal pool vähemalt 60–70 protsenti inimestest ning kõrghariduse osa on siis vastavalt 30–40 protsenti. Meie arvud on vastupidised ja seetõttu peame ise endale vajalikke inimesi koolitama,” lausus ta ning lisas, et praegu pole Eestis valdkonda, kus ei esineks spetsialistide puudust.

“Kui me tahame saata endale vajaliku inimese edasi õppima, siis on see ettevõtte huvides ning seda ei tohi karistada,” ütles Veskimägi. Kui laialt eelnõusse jõudnud erisoodustusmaksu vabastamist käsitlevat punkti kasutama hakatakse, ei ole veel selge. “Kuidas see detailidesse jõuab, on rakendussätte küsimus. Selleni jõutakse alles hiljem,” ütles Veskimägi. Ta lisas siiski, et ettevõtja asi ei tohiks olla kinni maksta koolitust üldse ega teha soodustusi töötajatele, kelle õpitavat teemat pole selles ettevõttes üldse vaja.

“Miks peab näiteks ehitusettevõte andma õppepuhkust ehitajale, kes õpib samal ajal iluaiandust? Maksan kõik õppepuhkused küll kinni, aga tean juba ette, et pärast kooli lõpetamist läheb ta ka uuele tööle.” Veskimäe sõnul oleks täienduskoolituse tasumine mõistetav siis, kui see on ka ettevõtte huvides.

Suurettevõtja Rein Kilk ütles, et erisoodustusmaksust vabastamine loob töötajate motiveerimiseks tugeva hoova. “Eesti hiilgab suhteliselt väikse täiskasvanuõppes osalevate inimeste hulgaga. Umbes kuus protsenti töötajatest õpib või täiendab ennast, aga eesmärgiks on seatud Euroopa Liidu keskmine 12 protsenti. Meie inimeste harimine on ju ometi kogu riigile tervikuna kasulik ja on arusaamatu, miks peaks tööandjaid selle eest maksuga karistama,” rääkis Kilk.

Kilgi sõnul võiksid erisoodustusmaksu alt välja jääda ka tervise edendamise kulud, sest seegi on kogu riigi huvides. “Osalt ongi see võimalik ka praegu. Maksuameti tõlgenduse kohaselt saab selliseid kulutusi teha, kui need on ette kirjutanud töötervishoiuarst ettevõttes läbi viidud töökeskkonna riskianalüüsi põhjal.”

Töötukassa kulud kahekordistuvad

•• “Jah, me saame hakkama,” kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel vastuseks küsimusele, kas nad saavad hakkama juhul, kui peavad hakkama maksma ka koondamishüvitisi – seda näeb ette uus töölepinguseadus.

•• Töötukassa on riskiprognoosi aluseks võtnud IMF-i 2007. aasta juuli negatiivse majandusprognoosi, mis näeb 2010. aastaks (kui uus töölepinguseadus peaks kehtima hakkama) ette 10,5-protsendist töötuse määra ja keskmise palga kolmeprotsendist kasvu.

•• “Näiteks kõikide koondamisjuhtumite katmisel prognoosime aastaks 2010 koondamistega seotud hüvitiste väljamakseteks koos sotsiaalmaksuga 198 miljonit krooni,” ütles Paavel.

•• 2007. aastal oli sihtfondi kulu kokku 89 miljonit krooni, sinna laekus sama ajaga 229 miljonit krooni. “Eelarve kannatab lisakohustused välja eelkõige seetõttu, et praeguste tingimuste juures laekumised ületavad väljaminekuid, lisaks on uued kokkulepped sõlmitud eeldusel, et maksemäär tõuseb, kuid ei ületa 1,5 protsenti,” selgitas Paavel.

Veskimägi: poliitikud võiksid end tagasi hoida

•• “Mind hämmastab ja häirib, et poliitikud võtavad uue töölepinguseaduse eelnõu kohta juba sõna ning otsivad vigu, kuigi nad ise ei ole eelnõu teksti veel näinudki,” lausus tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

•• “Kui tööandjad ja töövõtjad on selles seaduses leidnud kompromissi ja tingimused on mõlemale osapoolele vastuvõetavad, siis ei tohiks see olla enam poliitikutele koht oma reitingu parandamiseks,” lisas Veskimägi, viidates mitmete riigikogulaste hiljutistele sõnavõttudele.

•• Veskimägi tõi eraldi esile koondamishüvitist puudutava seaduseosa, mille järgi tuleb ettevõtetel vajaduse korral maksta seda ühe kuu palga osas ning ülejäänu lisab töötukassa. “See punkt ongi ainuke ja kõige lihtsam asi seadusest, millest mõned poliitikud aru saavad. Aga nad ei saa aru, et koondamiskulud ei ole ainult tööandja kulud, vaid selle maksavad kinni need töötajad, kes ettevõttesse alles jäävad.”

•• Ta tõi näiteks, et kui ettevõte koondab kümnest inimesest viis, siis alles jääval viiel pole mingit lootust palgatõusule, kui koondatavatele tuleb kinni maksta mitme kuu töötasu. “Samal ajal töötukassas raha lihtsalt seisab. Neid asju ei viitsi keegi analüüsida, vaid öeldakse lihtsalt emotsioonidest oma seisukoht välja. See häirib nii meid kui ka ametiühinguid.”

Üksikasjad

Avaldatud: 29 april 2008

• TULUMAKSUSEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliamet annab teada, et alates 25.04.2008 muutusid klientidele tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni (TSD) elektroonilise esitamise põhimõtted.

Muudatus puudutab deklaratsiooni failiga süsteemi laadimist. Seni on saanud failist laaditud TSD “Kinnitatud” staatuse ka juhul, kui laaditud failis esines vigu. Uue põhimõtte kohaselt jääb vigase failiga esitatud TSD “Esitamata” staatusesse. TSD “Kinnitatud” staatusesse viimiseks tuleb deklaratsiooni e-maksuametis/e-tollis TSD sisestusvormi kaudu, kas käsitsi parandada või laadida uus vigadeta fail.

Kui perioodis on juba “Kinnitatud” staatuses deklaratsioon, siis iga järgnev pealelaaditud deklaratsioon tuleb käsitsi kinnitada, et võimaldada TSD esitajal enne uue deklaratsiooni pealelaadimist kontrollida, kas ta tõepoolest soovib seda teha.

Kui failist laaditud deklaratsioon vajab käsitsi parandamist/kinnitamist, kuvab süsteem kliendile pärast TSD failist laadimist järgneva teate:
“Deklaratsiooni ei kinnitatud, kuna laaditud failis esines vigu või antud perioodis on juba "Kinnitatud" staatuses deklaratsioon olemas. Kui soovite äsja failiga laaditud deklaratsiooni kinnitada, sisenege antud perioodi kohta “Esitamata” staatuses olevale deklaratsioonile nupust “Paranda”, parandage vajadusel vead (vigade loetelu näete vigase deklaratsiooni esilehe päises) ja kinnitage deklaratsioon. Kinnitatud deklaratsioon asendab varem esitatud deklaratsiooni.”

TSD on tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispenisoni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon, mida tööandjad peavad esitama igakuiselt 10. kuupäevaks eelmisel kuul töötajatele tehtud palga- ja muude väljamaksete kohta.

Lisainfo ja TSD failist laadimisel võimalike situatsioonide kirjeldustega saab tutvuda http://www.emta.ee/?id=24109&tpl=1063.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post:

Muudatused TSD failiga esitamises

Alates 24.04.08 on muutunud TSD failiga esitamise põhimõtted. Kui senini sai failist laaditud TSD “Kinnitatud” staatuse ka juhul, kui laaditud failis esines vigu, siis uue põhimõtte kohaselt jääb vigase failiga esitatud TSD “Esitamata” staatusesse. TSD “Kinnitatud” staatusesse viimiseks tuleb deklaratsioon e-maksuametis TSD sisestusvormi kaudu kas käsitsi parandada või laadida uus vigadeta fail. Kui perioodi kohta on “Kinnitatud” staatuses deklaratsioon juba olemas, siis tuleb iga järgnev pealelaaditud deklaratsioon käsitsi kinnitada, et võimaldada TSD esitajal enne uue deklaratsiooni pealelaadimist kontrollida, kas ta tõepoolest seda soovib teha.

Kui failist laaditud deklaratsioon vajab käsitsi parandamist/kinnitamist, siis kuvatakse kliendile peale TSD failist laadimist järgnev teade:
“Deklaratsiooni ei kinnitatud, kuna laaditud failis esines vigu või antud perioodi kohta on "Kinnitatud" staatuses deklaratsioon juba olemas. Kui soovite äsja failiga laaditud deklaratsiooni kinnitada, sisenege antud perioodi "Esitamata" staatuses olevale deklaratsioonile, vajutades lingile "Paranda". Kui deklaratsioonil esineb vigu, parandage need (vigade loetelu näete vigase deklaratsiooni esilehe päises) ja kinnitage deklaratsioon. Kinnitatud deklaratsioon asendab varem esitatud deklaratsiooni.”

Võimalikud situatsioonid TSD failist laadimisel:
1) antud perioodi kohta TSD puudub, laaditud TSD fail on vigadeta - tekib "Kinnitatud" staatuses TSD;
2) antud perioodi kohta TSD puudub, laaditud TSD fail on vigadega - tekib "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks kas sisestusvormi kaudu käsitsi parandada ja kinnitada või laadida uus vigadeta fail.
3) antud perioodi kohta on “Esitamata” staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadeta - tekib "Kinnitatud" staatuses TSD;
4) antud perioodi kohta on “Esitamata” staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega - tekib uus "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks kas sisestusvormi kaudu käsitsi parandada ja kinnitada või laadida uus vigadeta fail.
5) antud perioodi kohta on “Kinnitatud” staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega või vigadeta – “Kinnitatud” staatuses TSD-le tekib samasse perioodi lisaks "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks (s.t eelneva “kinnitatud” TSD ülekirjutamiseks) sisestusvormi kaudu käsitsi kinnitada (vajadusel ka parandada).
6) antud perioodi kohta on “Kinnitatud” ja "Esitamata" staatuses TSD, laaditud TSD fail on vigadega või vigadeta – “Kinnitatud” staatuses TSD-le tekib samasse perioodi lisaks uus "Esitamata" staatuses TSD, mis tuleb "Kinnitatud" staatusesse viimiseks (s.t eelneva “kinnitatud” TSD ülekirjutamiseks) sisestusvormi kaudu käsitsi kinnitada (vajadusel ka parandada).

Üksikasjad

Avaldatud: 24 april 2008

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Anne Oja

Eile õhtul jõudsid sotsiaalpartnerid lõpule kuid väldanud vaidlustega töölepinguseaduse eelnõu ümber ning leppisid kokku, et maksimaalne koondamishüvitis väheneb kolme kuu töötasuni, millest töötukassa kannab enamiku.

Esimese kuu hüvitise maksab tööandja, ülejäänud töötukassa, selgitas tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis eile. Etteteatamisaeg lühenes 30 päevani, kui inimene on töötanud kuni 5 aastat; 60 päevani kuni 10 aastase töötamise korral ja üle 10 aastase töötamise korral 3 kuuni.

"Koondamishüvitist enam ei maksta, sest ettevõtetel raha pole," viskasid Kriis ja Tööandjate keskliidu nõukogu esimees Enn Veskimägi nalja.

Nelja kuupalga suurust koondamishüvitist saab vähemalt 20 aastat samas firmas töötanu.

Omal soovil lahkumise tõttu töötuks jäänule makstakse 40 protsenti palgast. Koondatu saab esimesel 100 päeval 70 (seni 50) protsenti palgast, edasi 50 (40) protsenti. Varem olid vastavad protsendid 50 ja 40.

Samas ei jagatud eile ajakirjanikele töölepinguseaduse eelnõu kokkulepitud teksti, vaid üldsõnalist kokkulepet.

Uus töölepinguseadus hakkab praeguste plaanide kohaselt kehtima alles 2010. aastal.

Kaubandus-Tööstuskoja poliitikadirektori Reet Tederi sõnul kulub seaduse vastuvõtmisele aega ning ka inimesed vajavad aega, et uue seadusega harjuda.

Tederi sõnul pole tõenäoline, et töölepinguseadus kehtestatakse tagasiulatuvalt, nagu seda on Eestis varem tehtud maksuseadustega.

Taliga: oluline võit hüvitis kokkuleppel lahkujale

Ametühingujuht Harri Taliga ütles, et peab oluliseks võiduks lahendust, et vastastikusel kokkuleppel töölt lahkuvad inimesed saavad nüüdsest töötushüvitist.

Tarmo Kriis märkis: "Eelnõu, mis täna kaante vahele sai, on meie jaoks püha ja me loodame, et see parlamendis ka vastu võetakse."

Tööõigusabi ASi juhataja Heli Raidve lausus üleeile, et tõenäosus, et see seadus Riigikogus vastu võetakse, on 60 protsenti.

Kriis lisas: "Minu meelest on siin jõutud kahe murrangulise kokkuleppeni, esiteks on vaja tõhustada tööturuametite toimimist ja teiseks, mille üle mul on eriti hea meel, puudutab see tasemeõppe maksuvabastust. Seda on ettevõtjad ja tööandjad oodanud juba aastaid."

Seaduseelnõu üheks peaideoloogiks peetav justiitsminister Rein Lang kommenteeris: "Eesti moderniseerib oma seadusandluse nüüd lõplikult. Vaidlused peaksid edaspidi saama lahendatud tsiviliseeritud korras ja selle üle on mul hea meel."

Lang lisas, et töösuhted ja koondamishüvitis moodustab vaid kaduvväikese osa seaduseelnõust. "Kas see (uus töölepinguseadus - toim.) toob ka õnne Eesti majanduse õuele, selles ma kahtlen. Selleks oleks pidanud radikaalsem olema, kuid kaugemale hetkel minna ei saanud."

"Siin on üks kala või mõtlemise koht: kas need kokkulepped tagavad töötukassa jätkusuutlikkuse, sest töötukassale langeb suur koormus," lisas Lang. "Seaduse järgi on töötukassa sissemaksepiir 1,5% ja sellest kõrgemale minna ei saa. Muid makse me seaduse järgi töötushüvitisteks kasutada ei saa."

Kommentaarid

Heinart Puhkim, BLRT Grupi personalidirektor

Praeguses seaduses on vastukarva töölevõtmise, töölepingu muutmise ja vallandamise jäigad põhimõtted. Peab olema väga ettevaatlik, kas uut töökohta luua.

Võib-olla ei olnud plaanid läbi mõeldud, ei ole 100% kindlust, et kõik realiseerub. Kas luua uued täiendavad töökohad ja minna riskile, võib-olla aasta pärast selgub, et ei olnud õige ärisuund? Uus seadus võiks olla paindlikum. Oluline on, et inimesed käiksid tööl, neil oleks tööharjumus, tekiks ja paraneks kvalifikatsioon. Kui on risk, et töökoht aasta pärast kaob, siis võiks ju rohkem maksta ja kui suund ei õnnestu, võiks olla pärast lihtsam lahku minna.

Vilve Kalda, Koger & Partnerid ASi personalijuht

Praeguses töölepinguseaduses on vähe paindlikkust ja võimalusi kokku leppida. Üks punkt, mis häirib, on piirangud kokkuleppimisvõimaluses. Alati saab küll seaduses nõutust paremas kokku leppida, kuid selles valdkonnas sooviks rohkem paindlikkust. Mänguruumi on vähe ja aastaid tagasi vastu võetud põhimõtted ei ole enam tänapäeva väga sobilikud.

Tasub teada

Koondamishüvitiste osas kompromiss
Praegune seadus
* etteteatamisaeg maksimaalset 4 kuud
* hüvitis 4 kuu palk

Esialgne eelnõu
* etteteatamisaeg maksimaalselt 40 tööpäeva
* hüvitis 1 kuu palk

Eile kokku lepitu
* etteteatamisaeg maksimaalselt 3 kuud
* hüvitis 3 kuu palk, millest 2 maksab töötukassa

Kokku lepiti veel
* Tööturuamet ja töötukassa liidetakse aastal 2010.
* Töötuskindlustusmakse tööandjale ja töötajale kokku ei tõuse üle 1,5% taseme, riik ei rahasta tulevast töötukassat täiendavalt.
* Lepitakse kokku skeemid, et tagada töötajatele juurdepääs kutsealase täiendõppe toetustele.
* Seaduse jõustumise ajal tööandja käes olev tööraamat antakse töötajale, kel on õigus see esitada sotsiaalkindlustusametile, kes peab andmed baasi kandma.

Taust

Senise seaduse kaks peamist häda
* Kuigi praegune töölepinguseadus on paljudes punktides ajale jalgu jäänud, toovad ettevõtjad ja personalijuhid välja kaks peamist punkti.

Bürokraatia
* Tööraamatute, isikukaartide, töölepingute sunduslik pidamine. Tänapäeval, mil organisatsioonid muutuvad sisemiselt väga kiiresti, peetakse väiksemategi muudatuste (nt osakonna struktuuris) neisse kandmist üleliigseks.

Koondamine
* Praegu tööstaažist lähtuv koondamise etteteatamise aeg ja hüvitis ei motiveeri paljudel juhtudel inimest firmas teist töökohta vastu võtma. Ühtlasi kärbib ta poole aasta jooksul firmadel uute töökohtade loomise indu, sest nii mõnelgi juhul tuleb pakkuda töökohta koondatule. Nii ongi Eestis suhteliselt väike ametlikult koondatute hulk, sest koondamist kasutavad reeglina vaid suurfirmad või tõsises majandusraskuses ettevõtted, ülejäänud katsuvad leida poolte kokkuleppe.

Mis edasi

* Aprill - töölepinguseaduse eelnõu suhtes jõuavad kokkuleppele valitsus, Ametiühingute Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon, Kaubandus-Tööstuskoda ning Tööandjate Keskliit.
* Mai - seaduseelnõu läheb suurele kooskõlastusringile ministeeriumidesse.
* Juuni - eelnõu eeldatav vastuvõtmise aeg riigikogus.