Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2004

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Äripäev

Ä P

Balti riikides on aastane ehitusmahtude kasv olnud 10 protsendi lähedal. Seejuures tehti Eestis ühe elaniku kohta ligi kolm korda rohkem ehitustöid kui teistes Balti riikides. Võrreldes mullusega on tõusu teinud ka ehitusmaterjalide müük: ainuüksi Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu ettevõtete müügikäive kasvas 17 protsenti.

Kiire kasvu üheks tulemuseks on kvalifitseeritud tööjõu nappus: kui kellelgi peaks juunikuus tekkima mõte augusti vältel maja katus vahetada, on tal päris raske leida tööst huvitatud ehitusfirmat. Väiksemate tööde puhul on asi veelgi keerulisem: seina pahteldamise tellimusega ei tasu ehitusettevõtjat hooajal enamasti tülitada. Klienti suhtutakse sel puhul pigem kui tüütusse pinisejasse, kellest soovitakse võimalikult kiiresti ja valutult lahti saada.

Ehitajate puudust süvendab veelgi võimalus välismaal töötada. Head spetsialistid leiavad hõlpsasti töökoha näiteks Rootsis või Soomes, kus palgatase kõrgem. Eesti keskmisega võrreldes on ehitustöölisele makstav tasu praegu siiski konkurentsivõimeline.

Korralikust palganumbrist hoolimata ei saa tellija kindel olla tehtu kvaliteedis: ka kõrge palk ei motiveeri korralikult töötama, kui tellijatest järjekord ukse taga, inimesi napib ja objekt on vaja kiiresti ning võimalikult odavalt lõpetada. Tegijaid on palju ja valiku tegemine nende vahel raske, kvaliteedigarantiid ei tiku keegi andma. Erakliendist tellijal on päris keeruline ehitaja professionaalsusele hinnangut anda. Käib ju nõudlusega kaasas ka ametiala prestiiþ – kui turg läheb üles, tahab igaüks olla ehitaja, soss-seppade praaktöö üle pole aga õnnelik ei tööandja ega ka klient. Siin on raskes olukorras ka ehitusfirmad, kel häid alltöövõtjad napib.

Ehitusmeeste põud tähendab töömeeste suuri palganumbreid, pikki järjekordi ja kaheldavate teadmistega isehakanud ehitajaid. Võimalik, et Eestisse hakkab voolama odavamat lihttööjõudu ka mujalt Euroopa Liidust, näiteks Poolast, või hoopis kolmandatest riikidest.

Korraliku tööjõu puudus Eestis on tingitud ka kümne aasta jooksul põhja lastud kutseharidussüsteemist, mis ei suuda nüüd aastaga elule ärgata. Eesti on küll väike riik, aga trende ja õpetamissuundi kiiresti muuta ei suudeta – inerts haridussüsteemis jätkub ja juhtub, et ka kooli lõpetanud ehitaja ei oska segumasinat käivitada. Segu tuleb ju kotist…

Vahest võiksid ehitusfirmad ühise probleemi ees hetkeks karmi konkurentsivõitluse unustada, pead kokku panna ja heade ehitusmeeste koolitamise kooli luua. Kooli, kus õpetataks välja just sellist oskustööjõudu, nagu ehituses vaja.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 juuni 2004

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Postimees

PM Online

Suvel lapsi tööle võtvad ettevõtted võivad pääseda sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa maksmisest, kui Riigikogu liikme vastav ettepanek jõustuks, kirjutab Eesti Päevaleht.

«Motiveerimaks tööandjat last tööle võtma, võiks kaaluda näiteks sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa mittenõudmist lapse töötamise korral,» leidis riigikogu liige Reet Roos.

Ideele andis tõuke viimaste aastate suur tung õpilasmalevatesse, mis näitas, et lastel on soovi hooajatööd teha.

33 protsendist sotsmaksust moodustab ravikindlustuse osa 13 protsenti.

Laste töötamise soodustamisega võivad kaasneda ka ohud. «Näiteks tuleb läbi mõelda see, et firmad ei hakkaks sotsiaalmaksu pealt kokkuhoidmiseks vanemate asemel hoopis lapsi tööle vormistama või see, et ei rakendataks lapsi aasta ringi, makstes palka ainult suve jooksul,» rääkis Roos.

«Kuna lapse pealt niikuinii sotsmaksu makstakse, siis töötades maksab ta justkui topelt. Nii et selle muudatusega oleks tegu puhtalt topeltmaksustamise vältimisega,» möönis idee autor.

Üksikasjad

Avaldatud: 02 juuni 2004

• Palgaseadus
• Äripäev

Kristina Traks

Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud majandusanalüütikud prognoosivad 2010. aasta keskmiseks palgaks 11 700 krooni, teatab EPLO.

Seitsmeteiskümne majandusanalüütiku hinnangul tõusevad hinnad Eestis ajavahemikul 2005-2010 keskmiselt 3,1 protsenti aastas, samas kui mullu toimunud analoogses küsitluses prognoositi keskmiselt 3,8-protsendilist hinnatõusu, teatas riigikantselei.

"Kindlasti mõjutas hinnaprognoose asjaolu, et 2003. aasta alguses ja selle aasta lõpus on inflatsioon olnud äärmiselt tagasihoidlik. See tõi ka selle aasta ja tulevaste aastate prognoosid mõneti allapoole," ütles Hansapanga analüütik Maris Lauri.

Võrreldes 2003. aasta küsitlusega prognoosisid analüütikud perioodiks 2005-2010 Eesti jaoks madalamat tööpuudust ja veidi tagasihoidlikumat palgatõusu.

Analüütikute hinnangul ajavahemikus 2005-2010 Eestis tööpuudus väheneb ja püsib keskmiselt 8,6 protsendil ning keskmine palk kerkib 2010. aastaks 11 700 kroonini

Üksikasjad

Avaldatud: 31 mai 2004

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Raamatupidaja.ee

Heidit Kaio

Uus töölepingu seadus suunab tööandja ja töövõtja pigem vaidlema kohtusse kui pakub võimalusi kokku leppida.

Nii tööandjad kui ka ametiühingud leiavad, et töölepingu seaduses on palju ebamääraseid ja üldisi nõudmisi, mille lahendamine annab tööd juristidele. “Ettevõtjale tähendab uus seadus suuremat koormust ja tööd juristidega,” ütles Tööandjate Keskliidu juhatuse liige Tarmo Kriis.

Ka töövõtjal suureneb juriidilise nõustamise vajadus. “Kui töötaja loeb seadust, siis saab ta aru, et ühel hetkel on tal ikka advokaati vaja,” ütles sotsiaaldemokraat Eiki Nestor. Tema hinnangul teeb seadus mõistlikuks liitumise ametiühingutega, kus on palgal juristid.

Tööandjad muretsevad, et juriidilise nõustamise ostmise võimalus on väiksem väikeettevõtjatel. Ka Nestor möönis, et uus seadus teeb väikeettevõtjatel elu raskemaks, kuid tema hinnangul ei tohiks väikeettevõtjatele pehmemaid regulatsioone pakkuda.

Kriisi hinnangul seab seadus tööandja olukorda, kus ta peab iga oma sammu jälgima. Tema sõnul valmistab tööandjatele peavalu sotsiaalsete suhete keeruliseks ajamine, näiteks on keelatud kohelda töötajat ebavõrdselt lähtudes tema sotsiaalsest seisundist või seoses perekondlike kohustuste täitmisega. “Mida selle all mõelda?” küsis Tarmo Kriis.

Osa vaidlusi saaks vältida, kui probleemsed kohad kahepoolses töölepingus lahti kirjutada. Töölepingus peaks vaidlustest hoidumiseks kirjeldama “vajaliku hoolsuse määra” millega töötaja peab tööd tegema; kirjeldama missugused on töötaja võimed, mille kohaselt võib tööandja temalt tööpanust oodata; missugused on töötaja “olulised huvid” ning “tüüpiline risk” ja sellega kaasnev kahju, millega tööandja peab arvestama.

Töölepingu seaduse üle on käimas vaidlused Riigikogu sotsiaalkomisjonis, et võtta see kolmandal lugemisel vastu.

Ametiühingud korraldavad piketi
Ametiühingute Keskliidu juhatus otsustas eile korraldada kaks piketti, et juhtida tähelepanu töölepingu seaduse tasakaalustamatusele.

Seaduse puudustele tähelepanu tõmbamiseks korraldavad ametiühingud piketi 3. juunil Stenbocki maja ees ja 8. juunil demonstratsiooni, kus töötajad liiguvad Vabaduse väljakult justiitsministeeriumi ette, kus peetakse kõnesid.

Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga avaldas lootust, et inimesed saavad piketile tulla töölt puudumata.

Ametiühingute Keskliidu hinnangul ei tohi seadust sellisel kujul ja kiirustades vastu võtta. “Seadus on kreenis tööandja poole. Kehvemalt on kaitstud töötaja kui nõrgema osapoole huvid,” ütles Taliga.

Tööandjate Keskliidu juhatuse liige Tarmo Kriis ütles, et pole olemas töölepingu seadust, mis oleks tööandja poole kaldu. “Tööandjal pole sellist seadust üldse vaja,” ütles Kriis. Tema sõnul on töölepinguseadus alati töövõtja poole kaldu. “Küsimus on ainult kaldenurgas,” ütles Kriis.